Päeval juristi ja õhtuti pagarina tegutsev Ain Kabal märkis, et ega see fännileht mingisugune eriline näitaja ole, sest teistelgi pagaritel on Facebooki leht, millel nad oma kaubast räägivad. Siiski on huvi tema toodete vastu kiiresti kasvanud ja 800 laiki oli kokku tulnud mõne kuuga.  
Jõudsid Viljandisse 
Kolme sorti Priileivad Puuvik, Seemik ja Tatrik on eelkõige müügil Tallinnas, kuid selle aasta algul jõudsid need toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) kaudu ka Viljandimaale.
«10. jaanuaril oli meie aastapäevaüritus. Ain Kabal osales sellel ja tuli Viljandimaa OTT-i liikmeks. Nüüd ongi ta igal taluturul Uku keskuses kohal käinud,» rääkis Viljandimaa OTT-i eestvedaja Anu Johani ning lisas, et taluturg on tavaliselt korra kuus.
Johani on täheldanud, et Priileib on siin kandis alati ostjaid leidnud ja juba esimeste müügitundide jooksul. «On olnud vaid üks erand, kuid siis oli lihtsalt väga vähe rahvast liikumas.»
Et Ain Kabal on üks kaugemalt tulevaid tootjaid ja liiati on tal kodukandis küllalt kliente, on OTT-i rahvas eriti rõõmus, kui ta siinsetele suurematele ühismüügikordadele jõuab.
«Ma olen ka ise seda leiba ostnud ja söönud. See on maitsev ja toitev,» tähendas Anu Johani. «Sisult on jahuvaba leib väga teistsugune, kuid väliselt on see täitsa üldtuntud leiva moodi.»
Samuti Priileiba maitsnud Fellini kohviku teenindus- ja programmijuht Maarja Zelinski kiitis, et see oli väga mõnus ja mahlane. «Küllap järgmisel taluturul tunnen selle ära.»
Nagu öeldud, Priileiva valmistamisel jahu ega teravilja kasutatud ei ole. Küll sisaldavad Puuvik ja Seemik mahedaid rukkikliisid. Seemneid on seal siiski kolm korda rohkem.
«Tatrikus pole isegi mitte rukkikliisid. Seal on tatrahelbed. Aga kõigis leibades on seemned, kanamunad ja jogurt,» rääkis Ain Kabal.
Koos abikaasa Marikaga valmistabki ta oma sõnul seemnepätse, mis sobivad neilegi inimestele, kes on pidanud teraviljast loobuma.
Mõne aasta eest pidid ka Kabalid ise oma menüü üle vaatama, sest olid haigestunud teise tüübi diabeeti. «Lisaks olime kõvasti ülekaalulised,» nentis Marika Kabal.
Mõlema häda puhul oli arst kaasa andnud hulga toitumisnõuandeid. Kahjuks kaal ei alanenud, pigem suurenes. «Siis avastasime enda jaoks toitainete glükeemilise indeksi ning hakkasime sellega arvestama,» märkis Marika Kabal.
«Minul isiklikult võimaldas see pääseda insuliinisõltuvusest: ma ei pea enam insuliini juurde süstima, mis on kaunis märkimisväärne saavutus,» ütles Ain Kabal.
Oma dieedi puhul võisid Kabalid süüa liha, kala, mune, piima, juustu, majoneesi, paljusid aedvilju ning mõningaid puu- ja juurvilju, aga leivale tavalises mõttes menüüs enam ruumi ei olnud.
«Tavaline poeleib sisaldab 50–60 protsenti süsivesikuid, mis on teise tüübi diabeetikule hiiglama palju. Nii et meil oli karjuv vajadus millegi sellise järele, millest saab hõlpsasti võileiba teha,» jutustas Ain Kabal.
Nii saigi Priileib välja mõeldud ning oma tarbeks on nad abikaasaga seda valmistanud juba tublisti rohkem kui aasta.
Ostjaid tuleb üha juurde 
Põhiretsepti välja töötades uurisid Kabalid veidike kirjandust ja seejärel panid nad toorme vahekorrad paika nii, et leib ikka koos seisaks. «Sedasi saimegi ta lõpuks valmis ja ta püsib meil isegi kaunis pikka aega värske,» kõneles Ain Kabal ning tähendas, et kuigi maitse on teistsugune kui tavalisel leival, on see tema arvates hea. «Leib on lõigatav ning sellele saab veel üht, teist ja kolmandat pealegi panna.»
Leibade nimed tulenevad pagari sõnul koostisest. «Puuvik näiteks tähendab puuviljaleiba, mis sildi peale panekuks oleks olnud liiga pikk sõna,» selgitas ta ning lisas, et puuviljaleib on Priileibadest kõige magusam. Selle puhul on põhiretseptile lisatud puuvilju, näiteks aprikoose ja ploome, aga ka sarapuupähkleid.
Priileiva ostjaid tuleb Kabali sõnul üha juurde. «Inimesed mõistavad, et vähemalt selle üle, mida nad endale suhu panevad, saavad nad sada protsenti ise otsustada ning sellest olenevad väga suurel määral nende heaolu ja tervis. Tänu sellisele suhtumisele mahekaubandus muudkui kasvab ja kasvab. Nõndasamuti kasvab iga päevaga meie klientuur.»