SÜDAMENÄDALALE MÕELDES
Aprilli kolmas nädal (14.–20. aprill) on Eestis traditsiooniliselt pühendatud südametervisele.
Südamenädalat tähistatakse Eestis alates 1993. aastast – tänavu juba 22. korda.
Kuna üheks südamehaiguste, samuti paljude teiste krooniliste haiguste riskiteguriks on vähene liikumine, on see nädal hea aeg, et oma eluviisidele rohkem tähelepanu pöörata ja positiivsete muudatustega alustada. Ühtlasi on 2014. aasta Eestis kuulutatud liikumisaastaks.
Südamenädalaga seoses ka lähemalt mõnedest teemadest, mis on toiduvõrgustiku toimkonnale südamelähedased ja olulised.
Südamenädala sündmused
Ausalt toidu toorainest
2013. aasta oktoobris toimus Tartus konverents "Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutustes", kus pühenduti laste toitlustamise tähtsusele.
Ettekannetest ilmneb, et intensiivpõllumajandusest pärit tooraine saadakse põldudelt, mida on taimemürkidega töödeldud ja mis annavad ligi 8 aastat jääke kõikidesse taimedesse, mida sellel mullal järgnevatel aastatel kasvatatakse. Seda kõikjal maailmas ja Eestis samuti. Meie ei ole erand.
Mürkide jäägid jõuavad inimeseni teraviljatoodetega, mis on pärit tavatööstustest. Loomadele antav söödateravili, mis pärineb intensiivpõllumajandusest, sisaldab samuti glüfosaadi ja taimekaitsevahendite jääke. Loomad ja linnud, kelle liha ja mune toidu valmistamisel kasutatakse, on söönud geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat sööta. Lindude söötades on GMO sojast saadud srott mahu poolest lausa esikolmikus. Lisaks on intensiivtootmises loomade ning lindude pidamine selline, kus nad saavad liikuda väga piiratud ulatuses ning seega koguneb neisse stress, mis jätab oma jälje lihasse ja munadesse. Selline toidu tooraine ise on juba oht ja risk tervisele ning laste arengule.
Ligikaudu 80-99% lehmadest, kelle piimast tehtud tooteid poes müüakse ja mida toitlustajad kasutavad, ei saa kunagi olla õues, ehtsal karjamaal. Nad elavad kogu oma elu suurtes lautades, kus etteantud sööt on teaduslikult parimaks timmitud. Piimast ja lihast on leitud antibiootikumide jääke, seda ka Eestis ja mitte vähe. Seevastu maheloomade pidamistingimustes on nõue, et olgu see lehm, siga või kana - nad kõik peavad saama liikuda piisavalt suurel territooriumil nii laudas, kui ka karjamaal. Selline pidamisviis vähendab oluliselt looma stressi ning muudab oluliselt piima, liha ja munade väärtust toidu toorainena.
Igapäevaelus sööme ja ostame poodidest toitu, mille tooraine pärineb mürgitatud põldudelt ja loomadelt ning lindudelt. Valmistatava toidu maitset saab timmida suupäraseks lisaainete ja maitseainetega, kuid see ei muuda olematuks tooraine kahjulikku mõju tervisele, väärarenguid, käitumishäireid, keskendumisraskusi.
Eesti toitu ülistatakse kui kvaliteedimärki, kuid sisusse süüvides on see sama ohtlik, kui mis iganes importtoit. Põhjuseks taimede kasvatamisviis, loomade ja lindude pidamisviis ning importsöödad (GM soja, maisi sisaldus).
Lasteasutustes on riigi poolt toetatud programmid, kus pakutakse puuvilju. Kui need oleksid mahepuuviljad ja Eestist, oleks see parim! Enamasti on aga tegu hoopis kaugetest riikidest pärit odavate ja eriti mürgirikaste puuviljadega.
Lasteasutustes on ka koolipiima pakkumise programm. Kui see oleks mahepiim - mis saaks olla parem! See ei ole kahjuks mahepiim. See on intensiivtootmise loomadelt saadud, kuid väidetavalt ohutu, st pastöriseeritud ja homogeniseeritud elutu toit.
Viljandimaa Toiduvõrgustiku aastapäevaseminaril Männiku metsatalus jaanuaris 2013 esines Maaülikooli doktorant Darja Matt ettekandega mürkide jääkidest toiduainetes. Inimesed enne tavaliselt ei usu, kui oma silmaga tagajärgi on näinud. Ettekanne on leitav kogu oma õuduses (kaasaarvatud väärarengutega rottide pildid) siin:
"Toidu kvaliteet ja tervisemõjud"
Geneetiliselt muundatud (GM) organismide, glüfosaadi jääkide, mürkide ja lisaainete koosmõju inimestele on vähe uuritud. Seda on ka keeruline uurida, sest mööduma peaks mitu inimpõlve, et väita nagu kahjulik toime oleks olemata. Sigade uurimine oleks inimesele lähedaseim, kuid ka neid uuringuid ei ole piisavalt tehtud. Rottidega uuringud koos võigaste vähi- ja väärarengu piltidega on aga juba olemas. Tõestust on leidnud faktid, et mürgijääkide mõju inimesele on pikaajaline. Tõsisem probleem võib avalduda oluliselt hiljem, sarnaselt päikesepõletuse ning nahavähi seosega.
2012.aasta talvel oli võimalik näha dokumentaalfilmi teadlastest, kes olid seotud GM organismidega. Film sisu on võetud kokku Tiina Sarve artiklis "Kontsernid ründavad teadlasi, GMO-d ohustavad meid edasi".
Geneetiliselt muundatud (GM) organismide, glüfosaadi jääkide, mürkide ja lisaainete koosmõju inimestele on vähe uuritud. Seda on ka keeruline uurida, sest mööduma peaks mitu inimpõlve, et väita nagu kahjulik toime oleks olemata. Sigade uurimine oleks inimesele lähedaseim, kuid ka neid uuringuid ei ole piisavalt tehtud. Rottidega uuringud koos võigaste vähi- ja väärarengu piltidega on aga juba olemas. Tõestust on leidnud faktid, et mürgijääkide mõju inimesele on pikaajaline. Tõsisem probleem võib avalduda oluliselt hiljem, sarnaselt päikesepõletuse ning nahavähi seosega.
2012.aasta talvel oli võimalik näha dokumentaalfilmi teadlastest, kes olid seotud GM organismidega. Film sisu on võetud kokku Tiina Sarve artiklis "Kontsernid ründavad teadlasi, GMO-d ohustavad meid edasi".
Laste vaimse tervise teemal on kliinilised psühholoogid jõudnud viimasel paaril aastal tõdemuseni, et lapse ja nooruki (eriti poiste puhul) käitumis- ja keskendumisprobleemide põhjuseks on toit, mitte niivõrd vanemate oskamatus piire seada, nagu varem arvati. Nüüd alustatakse ravi eelkõige toitumise muutmisest.
Meedias on faktid, kus USA lastearst on leidnud laste uriinist pestitsiidide jääke. Samuti on tänaseks tõestatud, et mürgitatud ja GMO viljad põhjustavad madalat IQ-d ja keskendumisvõime langust. Eriti ohtlikeks saadusteks loetakse virsikuid, mis pidid eriliselt mürke imama, siis kartulid, maasikad, lehtsalatid, jne.
Kui vanemal on valida, kuhu lasteaeda või kooli oma laps panna, siis võiks olla üheks valiku kriteeriumiks just lapsele pakutav toit. Mitte lihtsalt toit, vaid et tegemist oleks väärt toorainest valmistatud söögiga. Ja seda võiks Viljandi linn tulevikus pakkuda. Viljandi maakonnas on lasteasutuste toidu tooraine puhtus ja väärtus olnud alati aukohal.
Tark inimene teeb valikud arvestades mitte ainult esimest tagajärge (raha kokkuhoid) vaid suudab ja tahab arvestada ka teist, kolmandat, ... viiendat tagajärge, mis sisaldab tervist, ennetamist, mitte ravi ja elurikast keskkonda.
Maailm on valiku ees, kas inimkond astub rajalt maha - st sureb iseenda poolt mürgitatud toidu ja keskkonna kätte kurnates mulla, saastates vee ja õhu. Või valib esmapilgul raskeima tee, kuid ellujäämiseks ainsa tee - õpib arukalt kasvatama ja tarbima hoides loodust ja keskkonda. Igaühe valiku küsimus. Kui valib mürgitamise tee, siis saab vaid nentida - ise tehtud, hästi tehtud...
Hiidlased on Eestis hetkel lipulaevaks lasteaedade toidu eestvedamisel. Ka on neil juba ette näidata paariaastane kogemus ehk lepingud kohalike talunikega, kellelt saavad kohalikku ja puhast toorainet. Nende kogemust ja teisigi häid mõtteid on nad koondanud aadressile: http://www. kogu.hiiumaa.ee
Vajalikku infot leiab samuti Maheklubi kodulehelt!
Liikumisest ja istuvast eluviisist ausalt
Igihaljas tõde on peidus videos "Ühe minuti loeng istumise kahjulikkusest"
Järgnevalt ühest eksperimendist, kus jälgiti, kuidas kulutavad söödud kaloreid kaks inimest.
Üks neist oli nooremapoolne mees, kes töötas büroos, sõitis tööle autoga ning istuva töö kompenseerimiseks treenis intensiivselt kolm korda nädalas korraga 1,5 tundi. Teine osaleja oli naine, kes töötas ettekandjana õllebaaris ja ei treeninud nädalas kordagi.
Selgus, et bürootöötaja vajas kardinaalseid muutusi oma eluviisis, et kulutada ära kalorid, mida ta sõi. Ettekandjaga oli aga kõik hästi. Bürootöötaja pidi järgnevatel eksperimendi kuudel tööle tulema jalgsi, printima büroo teisel korrusel asuvasse printerisse ning majasisesed asjad pidi ajama kaastöötajatega kohtudes, mitte helistades. Seevastu keelati tal ära harjumuspärased treeningud kolm korda nädalas. Selle asemel soovitati perega jalutada looduses. Paari kuu pärast olid bürootöötaja tervisenäidud oluliselt paranenud!
Tegemist oli katsega, mille kohta ei ole teadusmaterjale ning teaduslikus mõttes on see kasutu eksperiment, kuna võrdlusmaterjal oli väga erinev. Inimesed olid erinevast soost, erineva vanusega ja erineva dieedi ja kehalise seisundiga. Katsetusena seevastu oli tegemist väga kasuliku infoga, mille tulemused olid kohati jahmatavad.
Oluline on mõista, et meie keha on loodud olema pidevas liikumises. Tegelikkuses me istume tööl kaheksa tundi, sõidame autoga ühe tunni, vaatame neli tundi televiisorit/arvutit ja magame kaheksa tundi. Nii elades üritame seda liikumatust kompenseerida tunniajase treeninguga ning ka seda mitte igapäevaselt.
Siinkohal ei tasu unustada, et meie keha ei põleta intensiivsemalt kaloreid mitte ainult kehalisel pingutusel vaid ka pärast seda. Ehk mida rohkem liikuda, seda rohkem me ka õhtul teleka ees kanakoiba süües kaloreid hävitame. Need on omakorda juba teaduslikud faktid, mida ümber lükata ilmselt pole mõistlik.
See, kas trenni peab tegema või mitte - ongi küsimus omaette. Kui me oleme kehaliselt aktiivsed terve päeva ning meie kaloraaž näiteks tubli ettekandjana on ligemale 4000 kcal, siis milleks meile veel kehaline pingutus kui tervisenäitajad korras ning sportlikke eesmärke ei ole. Eesmärgiks on ainult hea tervis ning normis kehakaal. Ei maksa välja mõelda tohutuid harjutuskavasid kontorilaua taha, et jätkuvalt saaks pidevalt istuda. Oluline on ise leida võimalusi, et seda kõike poleks vaja spetsiaalselt ennast sundides teha, vaid liikumine oleks loomulik igapäevaelu osa!
Viljandimaa toiduvõrgustik soovib kõikidele jätkuvalt tervist ja jaksu teha tarku valikuid!
