neljapäev, 24. oktoober 2013

Loodus kasvatab kõige paremini

Mahepõllunduse eest võitleja Anne Luik (esiplaanil) tänavu kevadel Tartus Pargi tänaval, kuhu mittetulundusühing Tartu Maheaed rajas lasteaedadele ja koolidele mõeldud peenramaa. Miks ei võiks selline aiamaa olla ka Viljandi lastel?
Mahepõllunduse eest võitleja Anne Luik (esiplaanil) tänavu kevadel Tartus Pargi tänaval, kuhu mittetulundusühing Tartu Maheaed rajas lasteaedadele ja koolidele mõeldud peenramaa. Miks ei võiks selline aiamaa olla ka Viljandi lastel?
Foto: Kristjan Teedema
Üha rohkem toetust leidev mahetootmine pole moeasi, vaid hädavajadus, mis aitab säilitada inimeste tervist ja looduskeskkonda.
Kui pereema, kes teenib väikest palka ja peab arvestama iga sendiga, tuleb õhtul töölt ning kiirustab toidupoodi, mõtleb ta vaevalt mahetoidule, liiati kui see on tavalisest keskmiselt kaks korda kallim. Süvenedes aga pisutki sellesse, mida suurte ketipoodide toiduosakondades pakutakse, mõistame, et kas või laste tervisele mõeldes tuleb püüda midagi muuta.
Hiljuti kohtus Viljandi toiduvõrgustikus «Otse tootjalt tarbijale» osalejatega maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kes on mahe- ja tavatoitu uurinud pikki aastaid. Tema jutt tugines laborites tehtud uuringutele ja statistikale. Kõne all olid nii järjest laialdasemalt kasutatavad taimemürgid ja mineraalväetised kui ka geneetiliselt muundatud taimed.

Mürkide kasutamine on kahekordistunud
«Miks taimed hakkavad kannatama kahjustajate käes?» küsis Anne Luik kuulajatelt ning nimetas seejärel põhjuseks mürkide suhtes resistentsuse tekkimise. Siit on lihtne edasi mõelda: kui mürk enam taimekahjuritele mõju ei avalda ja neid ei hävita, tuleb seda kasutada suuremas koguses või leida uus ja veel vängem mürk, mis töö ära teeb. Kuni kahjurid ka selle suhtes tundetuks muutuvad ja ring algab otsast peale.
Maailmas on kasutusel üle tuhande taimekaitsevahendi. Euroopa laborid suudavad aga tuvastada vaid väikest osa, mis on siin ametlikult lubatud.
Peaaegu kõigist Hispaaniast ja teistestki riikidest imporditud tsitruselistest ning ka õuntest on leitud taimekaitsevahendite jääke. Neid vilju on siiski ohutum süüa kui Brasiilia või mõne muu kauge maa omi, sest me lihtsalt ei tea, mida nood sisaldavad.
«Kemiseeritud» põllumajandustoodangu seas on aga number üks viinamarjad. Juba aastaid tagasi ütles üks selle valdkonna spetsialist: «Kui korralikult pesete ja koorite, võite mõõdukalt süüa kõike, ainult viinamarju ma ei soovita.» Olukord ei ole muutunud. Ka Anne Luik hoiatas eelkõige viinamarjade ja rosinate eest. Mürgijääke on leitud isegi Türgi ökorosinatest, sest maad, millel ökoviinamarju kasvatatakse, on varem mürgitatud.
Maailmas on kümneid firmasid, kes toodavad laialt levinud taimekaitsevahendi Round­up põhilist koostisainet glüfosaati. Seda sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem, mõjutades vererakke ja suguhormoonide produktsiooni.
Läinud aastal Saksamaal analüüsitud viinamarjad sisaldasid korraga 26 taimekaitsevahendi jääki. Eriti paistsid selles vallas silma Türgi viinamarjad. Terviseriski kujutavad endast ka ülemäära mürgiseid kemikaale sisaldavad paprika, oad ja Itaaliast imporditud peasalat.
Anne Luik juhtis tähelepanu sellele, et rasvlahustuvad pestitsiidid lahustuvad ka rinnapiimas, jõudes nii imiku organismi.
Viimase kümne aasta jooksul on kasutatavate taimemürkide arv Euroopas kahekordistunud.

Muundtaimede mõju on ettearvamatu
Teine ohuallikas on geneetiliselt muundatud taimed (GMO). Sojatoodetest on lausa 60 protsenti geneetiliselt muundatud. Põhiliselt on tegemist Brasiiliast sisse veetava loomasöödaga, kuid meile jõuab ka terve hulk inimtoiduks mõeldud sojatooteid.
Pärilikult muundatud põllukultuure on kasvatatud vaid veidi üle kümne aasta. Need toodi USA-s turule kui tavasordiaretuse saadustele võrdväärsed, hindamata keskkonna- ja terviseriske.
Praegu on GMO-turul valdavad umbrohutõrjet taluvad ja haukavaid putukaid surmavad sordid, mis on võimaldanud tootjal esimesel juhul teha umbrohutõrjet, sõltumata kultuurtaime kasvufaasist, ning teisel juhul ära hoida liblikaröövikute rüüste. See on aga kaasa toonud ka probleeme.
Muundatud kultuurid on osutunud hübriidsortidest tundlikumaks haiguste ja ilmastikuolude suhtes. Umbrohutõrjele resistentsete sortide kasvatamisega on suurenenud umbrohutõrjevahendite, eelkõige glüfosaatide kasutus. Glüfosaadid ei ohusta aga ainult inimeste ja loomade tervist, vaid suruvad alla ka mullaelustiku talitlusi, sealhulgas mikrobioloogilisi protsesse. Uuemad uuringud näitavad, et glüfosaatide jäägid jäävad toodetavasse produkti, pärsivad inimese immuun- ja hormonaalsüsteemi talitlust ning võivad viia kasvajaliste muutuste tekkeni.
On kindlaks tehtud, et muundinfo kandub taimedest üle taimeviirustesse ja -bakteritesse ning taimeõietolmust ka mesilase soolebakteritesse. Mesilaste surm on kurb tegelikkus juba paljudes USA osariikides, kus muundkultuure kasvatatakse.
Putukamürki tootvad muundtaimed tapavad haukavaid, kuid mitte pistvaid-imevaid putukaid. Nii luuakse näiteks lehetäidele paremad tingimused, nendest toituvad lepatriinud ja kiilassilmad aga surevad kiiresti. Nõnda teisenevad toiduahelad.
Muundinfo võib organismis käivitada vaikiva info. Seda tõestavad katsed hiirtega: Roundupi nõrga lahuse ja muundmaisi mõjul kujunesid neil kasvajalised muutused.
Mahetootmine välistab sünteetilised väetised, mürgised taimekaitsevahendid, GMO ja hilisemal töötlemisel keemilised lisaained.
Lisaks tervise- ja keskkonnasõbralikkusele on mahetaim ka maitsvam ja parema lõhnaga, sest ta peab kasvamisega rohkem vaeva nägema. Temas on rohkem kasulikke ja vähem kahjulikke aineid. Näiteks sisaldavad loomulikult kasvanud taimed ohtramalt organismile kasulikke antioksüdante ja kuivainet ning vähem nitraate.

NITRAADID
Nitraatide mõju inimesele sõltub kogusest.
• Laborianalüüside põhjal erineb nitraatide sisaldus mahe- ja tavaköögiviljades väga suurel määral. Kui näiteks mahekartul sisaldab nitraate 99 mg/kg, siis tavaline kartul 229 mg/kg. Kapsa puhul on need arvud vastavalt 344 ja 908 ning salati puhul 808 ja 1313.
• Seedetrakti mikrofloora ja kudede fermentide mõjul võivad nitraadid muutuda mitukümmend korda mürgisemateks nitrititeks, mis reageerivad maos amiidide ja amiinidega. Nii tekivad vähki soodustavad ühendid.
Allikas: Anne Luik

kolmapäev, 16. oktoober 2013

Uudiskiri nr 56


Sügisesed tervitused!


Uued tootjad toiduvõrgustikus:
MUTIJÄRVE TALU, tunnustatud mahetootja

Ando Tulvik
Tarvastu vald
Tooted: kartul (sordid Läti Kollane, Juku, Ants), hind sügisel 2013 kuni 0,30€/kg.
Tel 5344 2671


OÜ Ökomaja
http://okomaja.ee/
Peeter Puna
Tooted: mahemesi, teed, kreemid, küünlad, linaõlivaha, raamatud
Mesi pärineb mahepõllumajanduslikust tootmisest, Saarjärve talu metsadest, soodest ja niitudelt Karula Rahvuspargist Võrumaalt.
Kontakt: peeter.puna@gmail.com
Hinnakirjad peagi ka blogist leitavad.

***
Kaatarusaare talu ja Raismikuoja talu Viljandis kaubakohtumistel osalemise kuupäevad on sel aastal veel:

31.oktoober
21. november
12. detsember

Tellimusi saate ikka teha:
Raismikuoja talu tel.
5665 0523
Kaatarusaare talu kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 0632

***

Loodusõhtu ravimtaimedest

Juba täna, 16. oktoobril, algusega kell 17.30 toimub Viljandi Linnaraamatukogu III korruse näitustesaalis (Tallinna tn 11/1) loodusõhtu ravimtaimedest.

Loodusõhtu külaline on Viljandimaal Suure-Jaani vallas looduspäraselt ravimtaimi kasvatava Energia Talu peremees Aivar Siim. Juttu tuleb nii ravimtaimede kasvatusest, korjamisest, kuivatamisest kui kasutusviisidest. Kohapeal võimalik sularaha eest koju kaasa osta taimetee segusid.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Loodusõhtu pikkuseks on ca 2 tundi.

Lisainfo ja osavõtusoovist teavitamine: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

***

Kitsekasvatajatele on 23. oktoobril toimumas koolitus, kus jagab oma teadmisi thüringi kitsede kasvataja Katja Peter Saksamaalt.

Täpsema koolituse kava leiate aadressilt: http://lammas.ee/
Viljandimaalt on koolitusele minemas Inga Leemet, transpordi jagamiseks võtke temaga ühendust:

tel 555 98641
inga@arvestan.ee
www.arvestan.ee

***

Taluturu järelkaja

5. oktoobril oli ilmataat erakordselt helde ning kolmas Viljandimaa OTT Taluturg sai peetud mõnusas oktroobrikuises päikesepaistes. Tootjate sügisannid läksid hästi kaubaks ning loodetavasti said ka talvevarud soetatud!

Sakala fotograafi Elmo Riigi fotosid taluturust.

9. oktoobri Sakalas ilmunud Egon Valdaru artiklit saab lugeda toiduvõrgustiku blogis.


Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis!

kolmapäev, 9. oktoober 2013

Ajaleht Sakala: Taluturg kinkis rahvale tervist

Egon Valdaru, Sakala 09.10.2013


Laupäeval Männimäel peetud taluturg rõõmustas linlasi mahedate ja tervislike toodetega. Koju sai osta köögivilju, jahu, mett, mune ja Polli tootearenduskeskuses valmistatud pilku püüdvaid hoidiseid.
Mahekauba pakkujaid oli paarikümne jagu, mitut müügilauda kaunistasid erksa värviga pudelid ja purgid, milles olid astelpajust, jõhvikast, mustast sõstrast, tomatist või muust aiakraamist tehtud moosid ja mahlad, kõigil kenad etiketid juures.

Energiapomm arvuti kõrvale
Pärnumaa Vändra kandi Kaatarusaare talu valikus oli mitu astelpajutoodet, näiteks mahl, siirup ja kõrvitsaga moos, ning pohlapüree suhkruga. Samuti pakuti tomatikastet ja letšot. Tõmbenumbrid olid siiski mustsõstra- ja jõhvikamaius, mis maitsesid tõesti väga hästi.
«Need on kontsentreeritud energiapommid,» kiitis talu perenaine Kadri Kontkar. «Arvuti kõrval istudes võib karbitäis väga kiirelt kuluda.»
Tarvastu valla Säga-Aaviku talu üllatas porgandikrõpsudega. Veel müütas ta köögivilju, astelpajumarju, õunu, astelpajumahlajooki ja keediseid.
Kaupa uudistas ja kiitis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ansambli Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyi oli kohal terve perega. Tema kaasa Terje oli vaimustuses Pärnumaa Sepa äri perenaise Nele Tamme koduköögis valminud jogurtist ja sõirast. Nele Tamm müütas veel toorjuustu ürtidega, võid ja muud kraami. Kõrvallauas pakkus talle oma toodetega konkurentsi Pajumäe talu.
Taluturu vanim müüja oli 78-aastane Jüri Rõõmusaar Raismikuoja talust Järvamaalt. Tema käest sai rukki-, nisu-, spelta-, kaera- ja odrajahu ning muid teraviljatooteid. Eestis ainsana pakub ta külpressitud lina-, rapsi- ja tudraõli.
Raplamaa Tõrvaaugu talu rahvas oli kohale toonud tatrakruubid, -tangud ja -jahu. Selle talu perenaise sõnutsi saab parima pudru, kui panna potti kolm osa vett ja üks osa tatratangu. Kui vesi on keema läinud, tuleks tuli maha keerata ja jätta puder kaane alla vaikselt podisema. Peatselt on ülitervislik ja kosutav söök valmis.
Viljandimaa au hoidis kõrgel Koksvere veski, kes pakkus jahu, kliisid ja kruupe Eestis kasvatatud rukkist, odrast, kaerast, nisust ja speltast.
Viljandimaa toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedaja Anu Johani müütas Väike-Vasara talus kasvanud soja- ja aedube. Laata korraldati kolmandat aastat, et tootjad ja tarbijad kokku saaksid ning püsivamad suhted looksid. Iga linlane võiks Johani meelest «kodustada» mõne taluniku, kes talle tervislikku toitu müüks.
«Väiketalunikel ei ole tihti aega turul kaupa müümas käia, liiati on see kallis,» selgitas ta.
Läinud aasta algusest on Viljandi OTT organiseerinud tootjate ja soovijate vahel igal neljapäeval kaubakohtumisi Leola ärikeskuse hoovis. Samas märkis Johani, et tänavu jaanuarikuust, mil tõusis elektri hind, on olnud märgata, et rahval on raha vähem. «Ostetakse rohkem hädatarvilikku, eksklusiivsemad kaubagrupid jäävad seisma.»

Taluturg võiks olla tihedamini
Terje Trochynskyi sõnutsi on sellise süsteemi toimimine suurepärane. «Leiame, et see on superidee — kõigil ei ole ju oma aiamaad või maavanaema,» sõnas ta. Terje Trochynskyi on alati taluturul käinud ja leidis, et seda võiks korraldada tihedamalt ehk igal aastaajal.
Trochynskyi rääkis, et kui kümme aastat tagasi Tallinnast Viljandisse kolis, otsis mahetalunikke, kes hakkaksid talle koju kaupa tooma. «Et ka mu sõbrad innustusid sellest toidust, oli viimaks mu kodus ja kuuri all suur ladu, mistõttu ma ei jõudnud enam asjaga tegelda ja loobusin. Nüüd olen äärmiselt tänulik inimestele, kes on selle mõtte üle võtnud ja teinud sellest hallatava ja toimiva süsteemi.»

teisipäev, 1. oktoober 2013


UUDISKIRI NR 55

OTT TALUTURG 5. OKTOOBRIL!

Hea meel on teatada, et OTT TALUTURG toimub juba sel laupäeval, 5. oktoobril kell 11.00-14.00 Männimäel Jaani lihapoe kõrval! OTT taluturg toimub sel aastal juba kolmandat korda ja viimane aeg on tootjatele ka laupäevaks tellimused teha, sel juhul on kindel, et taluturule tulles saab ikka soovitud kauba kätte. Varasematel aastatel on talutooted olnud väga populaarsed ning kiirematel on suurem valik!

Kindlasti on taluturul kauplemas järgmised tootjad:

Köögi- ja juurviljad, hoidised
Ahjuoja talu  tel  528 3702 
Kaatarusaare talu kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 0632
Polli talu tonu.tyrk@gmail.com, tel 5344 7796
Säga-Aaviku toomas.allik@gmail.com
Väike-Vasara II talu anu.johani@gmail.com, tel 552 8007

Piimatooted
Pajumäe talu sirje@pajumae.ee, tel 5623 6341
Sepa mahetalu neletamm70@gmail.com

Jahud, helbed, pagaritooted
Koksvere veski  koksvereveski@gmail.com, tel 5557 2563 
Raismikuoja talu tel 5665 0523
Siili Äri direktor999@gmail.com, tel 5595 5954 
Tõrvaaugu talu janekkuu@gmail.com, tel  5557 2329

Mesi
Annika Mätas meeemand@gmail.com, tel 506 4294

Kindlasti lisandub laupäeval veel tootjaid!

***

Kogukondliku Poliitika Konverents 
 
12. oktoobril algusega kl 12.30 toimub Viljandis, Sakala keskuse suures saalis Kogukondliku Poliitika Konverents.
Konverentsi eesmärgiks on erakondade välise poliitiliselt aktiivsete kodanike võrgustiku loomine.
Kava:
12.30 Emil Rutiku „Energia, riik ja meie“
12.45 Roy Strider „Tardunud eestimaalane omas mahlas“
13.30 Artur Talvik „Julge eestimaalane, kus sa oled?“ (skaibi teel)
13.45 Maario Laas „Kodanikeühiskond, kas hääbuv mälestus või tõusev jõud?“
14.05 Sirkka Pintmann „Igaks alguseks ei pea olema raha“
14.20 Urmo Reitav „Kuhu liiguvad tänased noored ja kool“
15.00 kohvipaus
15.30 Andrus Kivirähk „Vabakondade ja uute inimeste tulekust kohalikku poliitikasse“
15.50 Piia Karro „Kuidas me räägime kaasa Pärnu tuleviku kujunemises“
16.05 Mati Nuut „Kodaniku kriitiline hinnang Viljandi võimukoalitsiooni tööle“
16.25 Ajurünnak võrgustiku edasise ühistegevuse osas
17.30 Konverentsi lõppsõnad
Konverentsi moderaator: Emil Rutiku

Konverents on kõigile osalejatele tasuta. Konverentsile registreerimine  

http://bit.ly/kopoko
Facebooki lehekülg

*** 

Lõpetame ökotsiidi Euroopas!

23.-29. september oli Raadio 2-s "Lõpetame ökotsiidi Euroopas" liikumisele pühendatud nädal, mille käigus pöörati erinevates saadetes rohkem tähelepanu keskkonda ja selle kahjustamist puudutavatele teemadele.
"Lõpetame ökotsiidi Euroopas" kampaania on väga eriline: kui iga viiesajas eurooplane annab oma allkirja, võib see viia seaduseni, mis seisab vastu inimkonna isekusele. Looduse ulatuslikku hävitamist hakatakse käsitlema sarnaselt inimelu hävitamisega – sellest saab kriminaalkuritegu. Hetkel aga selline seadus puudub. Kui saame 2014. aasta jaanuariks kokku miljon häält kogu Euroopast, on Euroopa Komisjon kohustatud kaaluma, kas alustada seadusloomeprotsessi, mis muudaks ökotsiidi kuriteoks kogu Euroopa Liidus.

Lähemalt saate teemaga tutvuda ja oma hääle anda siin: www.endecocide.eu (eestikeelne leht).

Saates „Siin me oleme“ esinesid nädala jooksul Kadri Kalle (eestipoolne "Peatame ökotsiidi Euroopas” kodanikualgatuse eestvedaja), Anne Luik (Eesti maaülikooli professor, mahepõllumajanduse spetsialist: mahepõllumajandus, mesilaste suur suremus ja mõju maailmale), Agni Kaldma (Eestimaa Looduse Fond: naftareostused), Henri Laupmaa (Teeme Ära!, TedX Tallinn, Presidendi Mõttekoja liige, Eestimaa Looduse Fond).
Raadio 2 lehel on saated järelkuulatavad 28 päeva.

Kindlasti soovitame kuulata 29. september 2013 saadet "Hallo, Kosmos!" (14.00), kus külaliseks Roy Strider. Juttu on ökotsiidist, mahepõllumajandusest ja mõtteviisidest.
r2.err.ee/jarelkuulamine


***

Uus tootja toiduvõrgustikus!

KÜNNAPUU TALU
Porgand on tänavusel aastal ilus, sile ja kuiv. Peetki paraja suurusega.
Küüslauk veel lisaks. Kõik kasvanud ilma kunstliku väetiseta ja käsitsi rohitud.
Sõnnik on ainuke väetis. Ilus vaadata keldris - hoidiste riiulid on
hästi värvilised. Ainus, mida pole, on mahetoidu paberid.
Porgand  0,80€/kg,  peet 0,80€/kg,  küüslauk  6€/kg,  sibul  1,50€/kg.


Kontakt: Marje Käppa  58 378 553, viivelehtla@hot.ee


Kohtumiseni taluturul!
  

Kontaktid:

e-post viljandiott@gmail.com
elektrooniline kontaktvorm