Kui pereema, kes teenib väikest palka ja peab arvestama iga sendiga, tuleb õhtul töölt ning kiirustab toidupoodi, mõtleb ta vaevalt mahetoidule, liiati kui see on tavalisest keskmiselt kaks korda kallim. Süvenedes aga pisutki sellesse, mida suurte ketipoodide toiduosakondades pakutakse, mõistame, et kas või laste tervisele mõeldes tuleb püüda midagi muuta.
Hiljuti kohtus Viljandi toiduvõrgustikus «Otse tootjalt tarbijale» osalejatega maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kes on mahe- ja tavatoitu uurinud pikki aastaid. Tema jutt tugines laborites tehtud uuringutele ja statistikale. Kõne all olid nii järjest laialdasemalt kasutatavad taimemürgid ja mineraalväetised kui ka geneetiliselt muundatud taimed.

Mürkide kasutamine on kahekordistunud
«Miks taimed hakkavad kannatama kahjustajate käes?» küsis Anne Luik kuulajatelt ning nimetas seejärel põhjuseks mürkide suhtes resistentsuse tekkimise. Siit on lihtne edasi mõelda: kui mürk enam taimekahjuritele mõju ei avalda ja neid ei hävita, tuleb seda kasutada suuremas koguses või leida uus ja veel vängem mürk, mis töö ära teeb. Kuni kahjurid ka selle suhtes tundetuks muutuvad ja ring algab otsast peale.
Maailmas on kasutusel üle tuhande taimekaitsevahendi. Euroopa laborid suudavad aga tuvastada vaid väikest osa, mis on siin ametlikult lubatud.
Peaaegu kõigist Hispaaniast ja teistestki riikidest imporditud tsitruselistest ning ka õuntest on leitud taimekaitsevahendite jääke. Neid vilju on siiski ohutum süüa kui Brasiilia või mõne muu kauge maa omi, sest me lihtsalt ei tea, mida nood sisaldavad.
«Kemiseeritud» põllumajandustoodangu seas on aga number üks viinamarjad. Juba aastaid tagasi ütles üks selle valdkonna spetsialist: «Kui korralikult pesete ja koorite, võite mõõdukalt süüa kõike, ainult viinamarju ma ei soovita.» Olukord ei ole muutunud. Ka Anne Luik hoiatas eelkõige viinamarjade ja rosinate eest. Mürgijääke on leitud isegi Türgi ökorosinatest, sest maad, millel ökoviinamarju kasvatatakse, on varem mürgitatud.
Maailmas on kümneid firmasid, kes toodavad laialt levinud taimekaitsevahendi Round­up põhilist koostisainet glüfosaati. Seda sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem, mõjutades vererakke ja suguhormoonide produktsiooni.
Läinud aastal Saksamaal analüüsitud viinamarjad sisaldasid korraga 26 taimekaitsevahendi jääki. Eriti paistsid selles vallas silma Türgi viinamarjad. Terviseriski kujutavad endast ka ülemäära mürgiseid kemikaale sisaldavad paprika, oad ja Itaaliast imporditud peasalat.
Anne Luik juhtis tähelepanu sellele, et rasvlahustuvad pestitsiidid lahustuvad ka rinnapiimas, jõudes nii imiku organismi.
Viimase kümne aasta jooksul on kasutatavate taimemürkide arv Euroopas kahekordistunud.

Muundtaimede mõju on ettearvamatu
Teine ohuallikas on geneetiliselt muundatud taimed (GMO). Sojatoodetest on lausa 60 protsenti geneetiliselt muundatud. Põhiliselt on tegemist Brasiiliast sisse veetava loomasöödaga, kuid meile jõuab ka terve hulk inimtoiduks mõeldud sojatooteid.
Pärilikult muundatud põllukultuure on kasvatatud vaid veidi üle kümne aasta. Need toodi USA-s turule kui tavasordiaretuse saadustele võrdväärsed, hindamata keskkonna- ja terviseriske.
Praegu on GMO-turul valdavad umbrohutõrjet taluvad ja haukavaid putukaid surmavad sordid, mis on võimaldanud tootjal esimesel juhul teha umbrohutõrjet, sõltumata kultuurtaime kasvufaasist, ning teisel juhul ära hoida liblikaröövikute rüüste. See on aga kaasa toonud ka probleeme.
Muundatud kultuurid on osutunud hübriidsortidest tundlikumaks haiguste ja ilmastikuolude suhtes. Umbrohutõrjele resistentsete sortide kasvatamisega on suurenenud umbrohutõrjevahendite, eelkõige glüfosaatide kasutus. Glüfosaadid ei ohusta aga ainult inimeste ja loomade tervist, vaid suruvad alla ka mullaelustiku talitlusi, sealhulgas mikrobioloogilisi protsesse. Uuemad uuringud näitavad, et glüfosaatide jäägid jäävad toodetavasse produkti, pärsivad inimese immuun- ja hormonaalsüsteemi talitlust ning võivad viia kasvajaliste muutuste tekkeni.
On kindlaks tehtud, et muundinfo kandub taimedest üle taimeviirustesse ja -bakteritesse ning taimeõietolmust ka mesilase soolebakteritesse. Mesilaste surm on kurb tegelikkus juba paljudes USA osariikides, kus muundkultuure kasvatatakse.
Putukamürki tootvad muundtaimed tapavad haukavaid, kuid mitte pistvaid-imevaid putukaid. Nii luuakse näiteks lehetäidele paremad tingimused, nendest toituvad lepatriinud ja kiilassilmad aga surevad kiiresti. Nõnda teisenevad toiduahelad.
Muundinfo võib organismis käivitada vaikiva info. Seda tõestavad katsed hiirtega: Roundupi nõrga lahuse ja muundmaisi mõjul kujunesid neil kasvajalised muutused.
Mahetootmine välistab sünteetilised väetised, mürgised taimekaitsevahendid, GMO ja hilisemal töötlemisel keemilised lisaained.
Lisaks tervise- ja keskkonnasõbralikkusele on mahetaim ka maitsvam ja parema lõhnaga, sest ta peab kasvamisega rohkem vaeva nägema. Temas on rohkem kasulikke ja vähem kahjulikke aineid. Näiteks sisaldavad loomulikult kasvanud taimed ohtramalt organismile kasulikke antioksüdante ja kuivainet ning vähem nitraate.

NITRAADID
Nitraatide mõju inimesele sõltub kogusest.
• Laborianalüüside põhjal erineb nitraatide sisaldus mahe- ja tavaköögiviljades väga suurel määral. Kui näiteks mahekartul sisaldab nitraate 99 mg/kg, siis tavaline kartul 229 mg/kg. Kapsa puhul on need arvud vastavalt 344 ja 908 ning salati puhul 808 ja 1313.
• Seedetrakti mikrofloora ja kudede fermentide mõjul võivad nitraadid muutuda mitukümmend korda mürgisemateks nitrititeks, mis reageerivad maos amiidide ja amiinidega. Nii tekivad vähki soodustavad ühendid.
Allikas: Anne Luik