Mahekauba pakkujaid oli paarikümne jagu, mitut müügilauda kaunistasid erksa värviga pudelid ja purgid, milles olid astelpajust, jõhvikast, mustast sõstrast, tomatist või muust aiakraamist tehtud moosid ja mahlad, kõigil kenad etiketid juures.

Energiapomm arvuti kõrvale
Pärnumaa Vändra kandi Kaatarusaare talu valikus oli mitu astelpajutoodet, näiteks mahl, siirup ja kõrvitsaga moos, ning pohlapüree suhkruga. Samuti pakuti tomatikastet ja letšot. Tõmbenumbrid olid siiski mustsõstra- ja jõhvikamaius, mis maitsesid tõesti väga hästi.
«Need on kontsentreeritud energiapommid,» kiitis talu perenaine Kadri Kontkar. «Arvuti kõrval istudes võib karbitäis väga kiirelt kuluda.»
Tarvastu valla Säga-Aaviku talu üllatas porgandikrõpsudega. Veel müütas ta köögivilju, astelpajumarju, õunu, astelpajumahlajooki ja keediseid.
Kaupa uudistas ja kiitis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ansambli Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyi oli kohal terve perega. Tema kaasa Terje oli vaimustuses Pärnumaa Sepa äri perenaise Nele Tamme koduköögis valminud jogurtist ja sõirast. Nele Tamm müütas veel toorjuustu ürtidega, võid ja muud kraami. Kõrvallauas pakkus talle oma toodetega konkurentsi Pajumäe talu.
Taluturu vanim müüja oli 78-aastane Jüri Rõõmusaar Raismikuoja talust Järvamaalt. Tema käest sai rukki-, nisu-, spelta-, kaera- ja odrajahu ning muid teraviljatooteid. Eestis ainsana pakub ta külpressitud lina-, rapsi- ja tudraõli.
Raplamaa Tõrvaaugu talu rahvas oli kohale toonud tatrakruubid, -tangud ja -jahu. Selle talu perenaise sõnutsi saab parima pudru, kui panna potti kolm osa vett ja üks osa tatratangu. Kui vesi on keema läinud, tuleks tuli maha keerata ja jätta puder kaane alla vaikselt podisema. Peatselt on ülitervislik ja kosutav söök valmis.
Viljandimaa au hoidis kõrgel Koksvere veski, kes pakkus jahu, kliisid ja kruupe Eestis kasvatatud rukkist, odrast, kaerast, nisust ja speltast.
Viljandimaa toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedaja Anu Johani müütas Väike-Vasara talus kasvanud soja- ja aedube. Laata korraldati kolmandat aastat, et tootjad ja tarbijad kokku saaksid ning püsivamad suhted looksid. Iga linlane võiks Johani meelest «kodustada» mõne taluniku, kes talle tervislikku toitu müüks.
«Väiketalunikel ei ole tihti aega turul kaupa müümas käia, liiati on see kallis,» selgitas ta.
Läinud aasta algusest on Viljandi OTT organiseerinud tootjate ja soovijate vahel igal neljapäeval kaubakohtumisi Leola ärikeskuse hoovis. Samas märkis Johani, et tänavu jaanuarikuust, mil tõusis elektri hind, on olnud märgata, et rahval on raha vähem. «Ostetakse rohkem hädatarvilikku, eksklusiivsemad kaubagrupid jäävad seisma.»

Taluturg võiks olla tihedamini
Terje Trochynskyi sõnutsi on sellise süsteemi toimimine suurepärane. «Leiame, et see on superidee — kõigil ei ole ju oma aiamaad või maavanaema,» sõnas ta. Terje Trochynskyi on alati taluturul käinud ja leidis, et seda võiks korraldada tihedamalt ehk igal aastaajal.
Trochynskyi rääkis, et kui kümme aastat tagasi Tallinnast Viljandisse kolis, otsis mahetalunikke, kes hakkaksid talle koju kaupa tooma. «Et ka mu sõbrad innustusid sellest toidust, oli viimaks mu kodus ja kuuri all suur ladu, mistõttu ma ei jõudnud enam asjaga tegelda ja loobusin. Nüüd olen äärmiselt tänulik inimestele, kes on selle mõtte üle võtnud ja teinud sellest hallatava ja toimiva süsteemi.»