reede, 31. jaanuar 2014

Esiemade tarkusi järgides

Emeriitprofessor Selma Teesalu kiitis Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminaril kodumaiseid toiduaineid.

Foto: Marko Saarm / Sakala
Ajaleht Sakala 30.01.2014

Mõnda inimest ei muuda aastad sugugi vanemaks. Just selline lohutav mõte tekkis 18. jaanuaril Sakala keskuses Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminari peaesinejat emeriitprofessor Selma Teesalu jälgides.

Kindlasti on ka teadlik toitumine tema tugeva tervise garantii, mis lubab tal veel aastaid pärast 80. sünnipäeva Tartu ülikooli apteegis toitumiskonsultandi tööd teha ja loenguid pidada.

Sportlik ja ärksa vaimuga Selma Teesalu ütles, et on valmis ka Viljandis huvilistele nõu andma, aga vastuvõtu korraldamisega läheb veel pisut aega.

Rukkileib on parim
Igal toitumisasjatundjal on oma lemmikud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor Raivo Vokk ei väsi kala propageerimast, Selma Teesalu ei saa mööda mustast Eesti rukkileivast ja linaseemnetest. Teesalu soovitab musta leiba nii lastele kui suurtele väsimuse peletamiseks. Leivakuubikud võiksid tema arvates alati laual kättesaadavad olla ning pisut kuivanud leib on parem kui päris värske.

«Leib sisaldab palju B-grupi vitamiine ja on suurepärane ajutoit. Pidage aga meeles, et leiba tuleb suus nii kaua mäluda, kuni see muutub magusaks. Nimelt ei ole inimese seedekulglas ensüüme, mis leiba lagundaksid. Need on ainult meie süljes,» selgitas ta vajadust süüa aeglaselt ja rahulikult.

Küsimus ei ole pelgalt vajalike ainete maksimaalses omastamises, vaid ka selles, et halvasti mälutud leib koormab liigselt seedesüsteemi.

«Süljenääre ja kõhunääre töötavad koos. Kui neelame leiva ruttu alla, ei hakka kõhunääre tööle ja magu satub liiga suure koormuse alla,» rääkis Teesalu.

Tema sõnul on mõnes koolis, kus on järgitud soovitust hoida leivakuubikuid lastele käepärast, see üle ootuste head vastuvõttu leidnud. «Lõuna kõrvale tihtipeale enam leiba süüa ei jõuagi, aga mõne aja pärast, kui kõht tühjaks läheb, on see suurepärane kosutus ja võtab ka peavalu ära.»

Meie enda linaseemned
Linaseemned on Selma Teesalu kinnitusel head seedehäirete puhul. Nende abil paraneb immuunsüsteem ja väheneb vastuvõtlikkus haigustele. Nad kahandavad ka reumatoidartriidist põhjustatud vaevusi.

Peale rohkete limaainete sisaldavad linaseemned aga ka sinihappe glükosiidi linamariini, mis hävineb vaid kuumutamisel. Sellepärast ei tohigi kuumutamata linaseemneid süüa. Kuivalt kuumutamisest (röstimisest) pole kasu, sest seemned peavad olema termilise töötlemise ajal vedelas keskkonnas. Parim on keetmine, aga ka sepikutaignasse lisatud linaseemned kaotavad küpsemisel oma kahjuliku toime.

Eestis on müügil Moostes toodetav linaseemnejahu, kust töötlemise käigus on linamariin juba eemaldatud. Küll on selle jahuga teine mure: enamikus toidukauplustes ja mõnes apteegiski seisavad selle pakid lihtsalt riiulil. Linaseemnejahus sisalduvad oomega-rasvhapped niisugust säilitamist ei talu ja rääsuvad. Seda jahu tohib hoida ainult külmas ja pimedas. Jälgida tuleb ka pakile trükitud säilivusaega.

Linajahu tarvitamist võib alustada paarist teelusikatäiest päevas ja kogus ei tohiks ületada paar korda võetud kuhjaga supilusikatäit päevas. Lastele on sobivad väiksemad kogused. Fütoöstrogeenide sisalduse tõttu ei sobi linaseemned rasedatele.

Selma Teesalu sõnul aitab õige toitumine tuju üleval hoida. Ta soovitab söögikordade vahel maiustada puu- ja köögiviljadega ning tarbida süsivesikute kõrvale kindlasti valgurikast toitu. See sisaldab aminohapet trüptofaani, mis on serotoniini ehk niinimetatud hea tuju hormooni lähteaine.

Suure trüptofaanisisaldusega on kalad, kalkuniliha, täisteratoidud, riis, läätsed, sarapuu- ja maapähklid, munad ning seesami- ja päevalilleõli.

Asi on aga keerulisem, kui esialgu paistab. Kui süüa ainult valke või valke ja rasvu koos, ajus serotoniini ei toodeta. Küll aga laseb ka väikese koguse valgu söömine koos suurema koguse süsivesikutega trüptofaanil kergesti ajju siseneda ja serotoniini tekib piisavas koguses.

Serotoniin osaleb emotsioonide genereerimisel, aga pärsib ka söögiisu ja soodustab maos lima kaitsekihi moodustumist.

Nii suhkur kui tärklis võimaldavad ajul toota serotoniini, suhkruasendajad seda ei tee.

Serotoniini tekib vähem talveperioodil, mil tunneme puudust päikesevalgusest. Selma Teesalu sõnul on ainus tubane allikas, mis selle tähtsa hormooni teket soodustab, küünlavalgus.

Salamõrtsukas margariin
Sellest on mööda üle kümne aasta, kui Selma Teesalu hoiatas Sakala veergudel margariini eest, nimetades seda salamõrtsukaks. Nimelt sisaldab margariin hüdrogeenitud rasvu.

Praegu on hüdrogeenimise teel saadud transrasvad üha laiemalt kasutusel, neid leidub saiakestes, küpsistes, kompvekkides ja mujal. Kalli või asemel tahkestatud õlide kasutamine on küll majanduslikult kasulik, ent inimese organism ei suuda neid toidutööstuse pakutavas koguses vastu võtta.

«Transrasvhapped ei ole inimese ainevahetusse iial kaasatud olnud ning meie organism ei tunne neid ära. Transrasvhapped hävitavad rakke ning toovad kaasa südamehaiguste, vähktõve ja muude süvenevate krooniliste haiguste väljakujunemise riski,» kirjutab Teesalu oma raamatus «Toitumine. Kehakaal. Tervis».

Vaieldamatult halvasti mõjuvad inimeste ja teiste elusolendite organismile ka geneetiliselt muundatud taimed. Kõiki halbu tagajärgi, mida niisugune toit endaga kaasa toob, veel ei teatagi.

Kodumaiseid õunu ja tomateid süües sellist ohtu ei ole.

Viljandis kõneldes peatus Selma Teesalu ka moodi läinud jamsijuurel. Ta rääkis, et inimese organism sisaldab keerulise nimega hormooni des­oksüepiandrosteroon (DHEA), mida nimetatakse ka nooruse hormooniks. Seda toodavad inimese aju ja neerupealised ning selle kontsentratsioon langeb vanuse kasvades drastiliselt, ulatudes 80. eluaastaks vaid 5–29 protsendini maksimumtasemest.

Jamsijuure preparaadid
Oleks lihtne lahendus manustada sünteetilist DHEA-d, aga see ei ole hea mõte, sest see võib tõsta hormooni taseme organismis kontrollimatult kõrgele ja tekitada ohtlikke kõrvalnähte.

Üks võimalus DHEA taset tõsta on jamsijuure preparaatide kasutamine. Soovitavalt võiks seda teha kaks korda aastas: veebruaris-märtsis ja novembris-detsembris.

See on iga inimese enda otsustada, kas ta tahab oma organismi looduslikesse protsessidesse kunstlikult sekkuda, aga kui pinge on suur ja stress võtab tegutsemisjõu, võib jamsijuur olla üsna ohutu vahend sellest üle saamiseks.

Küsimusele, kas preparaat on mingil juhul ka vastunäidustatud, vastas Selma Teesalu, et see ei sobi inimestele, kes kasutavad psühhiaatri väljakirjutatud ravimeid.

SÖÖMINE

Teadlane soovitab unustatud toitumiskombeid.

• Joo piima eraldi, mitte koos toiduga. Magusa kõrvale see siiski sobib.

• Keedetud ja hautatud toidud seeduvad paremini.

• Kui võimalik, söö alati värskelt valmistatud toitu.

• Väldi jääkülmi toite ja jooke.

• Mälu toit korralikult läbi.

• Pärast sööki istu veel mõni minut vaikselt või kergelt vesteldes.

• Ära jäta toidukordi vahele.

Allikas: Selma Teesalu, «Toitumine. Kehakaal. Tervis»


Tiina Sarv, reporter

Kontaktid:

e-post viljandiott@gmail.com
elektrooniline kontaktvorm