Reede, 30. mai 2014

Mahetoodetega suurt äri ei tee, pigem on see osa elustiilist

Anu Johani võtab riiulist läätsepaki. Just neid külvas ta tänavu oma põllulegi.
Foto: Elmo Riig / Sakala
Ajaleht Sakala 29.05.2014

Lepime Anu Johaniga kohtumise Rohelise Maja kohvikus kokku kella poole kolmeks lootuses, et siis on rahvast juba veidi vähem. Ent ka pärastlõunal on nii poe- kui söögiruum külastajatest tulvil. Leiame siiski endale vaba nurgakese.

Viimati ajasin Anuga juttu siis, kui temalt vutimune tellisin. Olen tema mahevuttide elu ja hingeliste vapustustega päris hästi kursis. Nimelt häiris neid kraapimine lauda koristamise ajal nii tugevalt, et nad lakkasid mõneks nädalaks munemast.
«Nüüd oskan sellist heli vältida, ilmad on ilusad ja mune tuleb,» ütleb Anu rõõmsalt.
Vuttide õues käimisega on aga jälle üks suur segadus. «Nemad ei oska õhtul lauta tulla nagu kanad. Pean nad ühekaupa luugiuksest sisse juhtima. Õhtuhämaruses on vutil metslinnu instinkt ning ta jääb lihtsalt paigale,» selgitab Anu.

Läätsed ja limonaad
Seekord vutid kõneks ei tule. Nimelt on kultuuriakadeemias õppekorralduse spetsialistina töötav Anu Johani kohaliku OTT-i (ühendus Otse Tootjalt Tarbijale) eestvedaja ja veendunud mahetoidu pooldaja ning peab oma perega ka ise mahetalu. Puhtast toidust me seekord räägimegi. Ja on selge, et meie ainus võimalik kokkusaamiskoht on Rohelise Maja kohvik Viljandis Koidu ja Tartu tänava nurgal.
Anu astub riiuli juurde.

«Ma külvasin sel kevadel läätsi. See on vana eesti toit, aga keegi kusagil ei kasvata. Proovin, sest sojat ma juba oskan kasvatada,» räägib ta ja näitab ökomärgiga Saksa läätsepakki. «Need on mahedad, idandamiseks lubatud.»
Sealsamas on Loona talu kiviveski jahud. Neil ei ole ökomärki.
«Kõik hullult kiidavad seda jahu, aga mahemärki sellel tõesti ei ole. Saab ju järele küsida. Tähtis on kasvatusviis,» arvab Anu.
(Etteruttavalt olgu öeldud, et helistasingi Loona tallu ja sain teada, et seal kasutatakse jahvatamiseks ainult mahetaludest ostetud teravilja ning lattu midagi ei tooda – veski pannakse käima siis, kui tuleb tellimus.)
Anul on juba uus teema käsil.
«Ühel kokkusaamisel rääkis Emil Rutiku, kui kasulik on omatehtud limonaad. Võid seda kodus valmistada: võtad siirupi, vee, sooda ja segad kokku. Sooda muudab joogi aluseliseks. Eriti hea on teha sidruniga, sidrun on ka aluseline.»

Oma müügipunkt
Edasi uurib Anu kartuleid. «Ma vaatan, kelle toodang see on – tavaliselt on ikka mõni OTT-i liige.»
Mõte on kõik Eesti OTT-i toiduvõrgustikud koondada, teha esialgu üleriigiline koduleht. «Seal on kõik tooted üleval, saab vajalikku kaupa leida ja üksteisega jagada. Tahame avada oma müügipunkti, kus kõik on ühest kohast kättesaadav. Lihale tuleb teha ilmselt tellimuslehed, et selle võimalikult värskelt kätte saaks,» räägib Anu.
Ta ise jõudis Rohelise Maja kohvikuni tänu Vikerraadiole. Seal oli Enn Onniga mitu «Perepildi» saadet, teiste hulgas leiva- ja kohvisaade. «Kui ma neid kuulasin, sain aru selle pere põhimõtetest ja eluväärtustest. Ja kui mul õnnestus Viljandis lasteaedade toitlustamise kokkusaamisel kuulata Kaari ettekannet, olin lõplikult nende paadis.» Enn ja Kaari Onni on Rohelise Maja kohviku pidajad.

«Tulen pigem siia, võtan soolase saia või supi ja mul on päev kirjas, olen hästi toidetud, aga kui lähen sama või veel suurema raha eest suvalisse kohta, ei saa ma sellise toorainekvaliteediga einet. Olen hästi tundlikuks muutunud aastatega, sest kasvatan ise toitu ja võib-olla vanuski loeb. Ma tunnen, kuidas looma on kasvatatud, ja mõnikord käib liha mul suus ringi. Selles kohvikus ei ole tooraine suhtes mingit kahtlust,» kõneleb Anu.
Ta ütleb, et on just sellesse söögipaika juhatanud ka kultuuriakadeemias loenguid pidanud välisõppejõude ja kõik nad on rahule jäänud.

Iga sool pole puhas
Meenutan omaenda esimest kokkupuudet selle toidukohaga. Käisin korra ja tükk aega enam ei tulnud, sest mulle tundus, et sanitaarkultuur jättis tublisti soovida. Siis naasin, et osta kaerahelbeid, jahu, kohvi, ingverit, ökopuuvilju ja muud. Kuigi söön väljas harva, julgen nüüd Rohelise Maja kohvikus ka lõunatada, sest puhtusepidamisega ollakse seal silmanähtavalt paremal järjel kui algusaegadel.

«Üks esimesi asju, mille ma siit avastasin, oli toorkakao. Saan teha kodus Pajumäe piimaga korraliku hea kakao. Olen ostnud ka kohviube,» jätkab Anu.
Ta kiidab kvaliteetse tooraine kõrval ka teist põhiväärtust – korralikku valikut, mis kui mitte ei suurene, siis vähemalt püsib.
Meie laua juurde astub Kaari Onni, kunstiakadeemia haridusega viie lapse ema, kes palavust trotsides köögis kooke küpsetab. Küsin, kas taignasse läheb ka midagi, mis pole pärit mahepõllundusest.
«Midagi ikka on, sellepärast me ei olegi ennast ökopoena reklaaminud, kuigi nüüd on mingi protsent tavatoodangut ju lubatud,» lausub ta ja nimetab Nopri piimatooteid, mis on talutoode, aga ökomärgita.

Kaari Onni lisab, et nad ei suuda osta Pajumäe võid, mida võetakse sisse 25 kilo kaupa, ja sellepärast kasutavad Saaremaa oma. Ökoloogilist toorjuustu ei saa aga kuskilt. «Kõik ülejäänu, alates õlist, soolast, suhkrust ja vaniljest, on puhas, rääkimata juurikatest.»
Arvan, et soolas ei tohiks ju midagi kunstkeemilist olla.
«See küll õige ei ole,» läheb Anu põlema ja selgitab, et soolas on väga mürgine paakumisvastane aine, mida on keelatud kasutada isegi mahedas loomasöödas. «Kõige parem on kivisool. Aga ka roosa Himaa­laja sool on puhas – seda Kaari teab ja nemad kasutavad seda,» räägib ta, lisades, et soola tuleb poes hoolega uurida.

«Meie käest on küsitud, miks meil ei ole rohkem eestimaised köögivilju, aga mind on järjest rohkem mõtlema pannud põllumajandusministeeriumi uuringud. Neid tehakse pisteliselt, sest need on väga kallid. Oli aga juhus, et Eesti brokolis oli kahjulikke aineid kaheksateist korda üle lubatud piiri, mida oli tunduvalt rohkem kui Hispaania kapsas. Kahju, et kohalik kaup on devalveerunud,» ütleb Kaari Onni.

Kolmandik astub sisse
Söögitoast tuleb ka Enn Onni, kes on seal USA mereväelastega lõunatanud. (Selle kohta ütleb Kaari Onni, et tema abikaasa on põhimõtteline patsifist ja seetõttu oli vestlus keeruline, aga võib ju ka muust rääkida, kohvist ja toidust näiteks.) Enn Onni märgib, et kolme lahtioleku aasta jooksul on Rohelise Maja kohviku klientide arv tunduvalt kasvanud – umbes kolmandiku võrra aastas. «Mis ei tähenda, et meie sissetulekud samas tempos kasvavad,» muigab ta.

Kohviku peremees arvab, et ehk kolmandik viljandlastest astub nende kohvikust vahetevahel läbi ja kaks kolmandikku ei tõsta oma jalga sinna kunagi. Oma kindel seltskond aga järjest suureneb.
«Me ei ole ka töötajate leidmiseks kunagi kuulutusi avaldanud. Inimesed lihtsalt leiavad meid üles. Vaatavad, et mõnus koht, ja küsivad, kas on võimalik siin töötada,» lausub maja peremees ja perenaine lisab: «Meie küsime ainult tervisetõendit. Edasi vaatame juba ise: uurime inimese suhtumist ja seda, kas ta meile sobib.»

Anu on oma rohelise saia ära söönud ja mina tatra-aedviljavormiga ühele poole saanud. Rahvast on veidi vähemaks jäänud, aga kohvik pole veel kaugeltki tühi.

Lähiajal on kavas laieneda tagumisse majja, et kitsas köögis askeldavatel kokkadel lahedam oleks. Ehk leitakse lisaruumi kaupluseosalegi.

Tiina Sarv, reporter

Reede, 16. mai 2014

Viljandimaa toiduvõrgustik OTT uudiskiri nr 68


Allpool blogis saab lugeda kahte hiljutist ajalehe Sakala artiklit meie tootjatest Ahjuoja talu ja Mesitop OÜ meestest. Reporter Egon Valdaru on ehedalt tabanud tublide eesti meeste olemust ning rõõm on tõdeda, et neid veel jagub!

***
Sel laupäeval toimub Kolga Rahva majas Harjumaal esimene MTÜ Eesti Toiduvõrgustike Liidu kokkusaamine, kus osalevad ka Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT liikmed Anu Johani ja Ülle Sirkas. Koosoleku kutsus kokku Sirkka Pintmann, kes on Maakaup.com asutajaliige, Kuusalu OTT algataja ning pooldab lähitarbimist ja väiketalunike toetamist.

***
7.-8. juuni taluturg Hansalaadal

7.-8. juunil toimub Viljandi Hansalaat, mille raames teeme ka Viljandimaa OTT järgmise taluturu. Taluturu ala asub I Kirsimäel, Pärimusmuusika aida kõrval. Hea meel on tõdeda, et taluturu alale on kauplema tulemas erinevaid tootjaid ka teistest Eesti toiduvõrgustikest!

Väike ülevaade tootjatest, kes on Hansalaadale tulemas:

Sepa mahetalu- jäätis, sõir, jogurt, või ja teised piimatooted
Mardimäe ökotalu - täistera rukkijahu, Seto leeväjuuk, lambanahad
Loona talu veski - jahu ja helbed
Kolotsi Talu OÜ - kitsepiimast juust
Tammejuure talu - kaneeliõli, kanepijahu, kanepi spa-kreem, rüpsiõli, nisupüülijahu
Anfang OÜ Koksvere veski - mahe teraviljatooteid
Pajumäe talu - kohupiim, jogurt, või ja teised piimatooted
Järve-Lotuse talu - vinnutatud/kuivatatud liha ja sulatatud searasv
Mesitop OÜ - mesi ja mesilassaadused
Säga-Aaviku talu - astelpaju mahl ja mahlajoogid
Saarjärve talu - ökomesi, mööblivaha, salvid, õunaäädikas, vahaküünlad, muinasjutud
Jõeniidu talu - kitsejuust,taluleib
Kaatarusaare talu - mahlad, maiused, küpsetised
Karjamõisa OÜ - vorstitooted
Akaatsia Talu OÜ - õunasinep ja rabarberiketsup
Laane talu - kanamunad
Kunnamõisa Mahekoda, Konna talu - noortaimed (tomat, kurk), aiaroheline ja varajased saadused, talutooted
Saaremaa OTT - moosid, siirupid, küpsised, kuivatatud maitsetaimed, teed ja käsitöö
Täpsemat infot saab vaadata ka Sakala Keskuse hansalehel: hansa.viljandi.ee/taluturg/ ja Hansalaada Facebooki lehel

***
OTT tootjad ootavad abikäsiKel nädalavahetusel vaba aega ja isu näpud mulda pista, siis mitmed toiduvõrgustiku talud ootavad sel ja järgnevatel nädalatel abikäsi!

Talud ja tööd:
*Säga-Aaviku talu rohimine ja juuni alguses kapsataimede istutamine, kontakt Sirje Allik, tel 56244850 REGISTREERU!

*Mesitop OÜ ootab abi kraavi kaevamisel. Kontakt: Margus tel 5333125 REGISTREERU!

*Laane talu ootab pidevalt töökäsi, tööd vastavalt ilmale ja vajadusele, kontakt Riina Piir 56665488 REGISTREERU!

*Polli talus istikute rohimine ja kõplamine istanduses, iga abikäsi on teretulnud! Tõhusa töö eest ka tasu, kontakt Tõnu Türk tel 5344 7796 REGISTREERU!

***
Omamood 2014
Moeetendus OmaMood 2014 toimub Pärimusmuusika Aidas 3. juunil kell 13.00.
Kolmandat korda toimuva moeetenduse eesmärgiks on tutvustada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna lõpetajate töid. OmaMood toob lavale kollektsioonid, mille inspiratiooniks on erinevate paikkondade rahvarõivaste mustrid ja algupärased lahendused.
Esitlemisele tuleb 10 kollektsiooni – lavale jõuavad Alliki Oidekivi, Annika Vaalma, Eve Variku, Jane Jõgi, Kärt Aedviiru, Liina Laansalu, Liina Laaneoja, Maren Suurna, Merike Saaremetsa ja Signe Rätsepso tööd.
Rohkem infot SIIN

***

Toidu tulevik
Alates 2014. aasta maikuust on ajakirjas National Geographic Eesti väljaandes käsitletud toidu ja põllumajanduse teemat ning  sellesisulised artiklid ilmuvad kuni aasta lõpuni igas ajakirjanumbris. Keskendutakse toidule ja 2050. aastaks tõenäoliselt üheksa miljardini paisunud maailma rahvastiku toitmise probleemile. Samuti uuritakse lähemalt toidu tootmise tõhusust, kestlikkust ja ohutust.
Ajakirja leiab kindlasti ka suurematest raamatukogudest!

Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis!


Päikselist nädalalõppu!
Viljandimaa toiduvõrgustik OTT toimkond
Uudiskirja koostas Liina

viljandiott@gmail.com
http://viljandiott.blogspot.com/
Poissmehest kaksikvennad peavad metsanotsude kiuste köögiviljatalu
Ahjuoja talu peremehed Aivar (vasakul) ja Ilmar Põrk sortisid kartuleid suure telgi varjus.
Foto: Elmo Riig / Sakala

 Ajaleht Sakala 30.04.2014

Kolga-Jaani valla Lalsi küla Ahjuoja talu peremehed, 47-aastased kaksikud Aivar ja Ilmar Põrk on terve elu rõõmsalt teineteise seltsis kulgenud. Pärast põhikooli lõpetamist õppisid nad mõlemad Helme kutsekoolis laia profiiliga masinistiks ja üheskoos käisid nad ka Nõukogude armees, Saksamaal. Seejärel olid nad traktoristina ametis Leie kolhoosis ja taasiseseisvumisaja algul põllumajandusühistus. Paraku jäid nad tööst ilma ja tuli mõelda, mida teha edasi.
«Hakkasime vaikselt oma talus nokitsema ja nii ta läks,» ütleb Ilmar Põrk, vennastest jutukam.
Esialgu toimetasid vennad majapidamises koos vanematega ja tööd laabusid. Viie aasta eest aga suri isa ja kaks aastat tagasi ema. Ilmar Põrk nendib, et talus oleks hädasti tarvis perenaise kätt. Paraku ei ole kumbki vend abieluranda sõudnud.

Perenaise kätt oleks vaja
«See on puhta oma laiskus,» tunnistab mees. «Keegi ei ole ennast ka pakkuma tulnud.»
Ilmar Põrk räägib, et sealtkandi tüdrukud läksid ära linna ja maale ei kipu enam keegi tulema – talus ju töö raske ja muud tasuvat ametit lähedalt ei leia.
Vendadel on Alam-Pedja looduskaitseala lähistel 70 hektarit maad, millest on 40 hektarit metsa ning 30 hektari jagu põlde. Seal kasvatavad nad teravilja, kartulit, peeti, porgandit, pastinaaki, kurki, tomatit, hernest, sibulat, küüslauku, tilli ja muud väärt kraami. Tellimise peale viivad nad kauba Kolga-Jaani ja Viljandi rahvale koju kätte. Parasjagu kartuleid sortivad vennad tõdevad, et sügisel kiirel koristusajal läheb talus ilma lisatööjõuta raskeks.

«Olime väga rõõmsad, kui saime läinud sügisel naabrite Saksniitude perest abilisi peeti ja porgandit võtma. Kristi käib Tartu ülikoolis ja Rainer õpib Vana-Võidus ehitajaks. Tänu neile jõudsime kõik õigel ajal koristatud,» kõneleb Ilmar Põrk ning lisab: «Mõnel aastal on maa nii porine ja ilmad nii halvad, et osa saagist jääbki maha – ei tasu enam vaeva ära.»
Kõrvalises paigas valmistavad peavalu ka metsloomad. «Mullu tegid metssead kartulipõllul palju kahju ja hiljutigi oli neid põllul korraga üksteist. Elektrikarjusest oleks abi, aga see maksab palju. Oleme ostnud metssigade peletajat, aga vihmaga selle lõhn kaob,» räägib peremees.

Uute masinate soetamine käib üle jõu
Suurtele heinakuhjadele osutades sõnab Ilmar Põrk, et varem kasvatasid nad ka lehma, pulli, sigu ja kanu, aga ühel hetkel jäi loomapidamine katki, sest tulu sellest enam ei tõusnud ja vajaduse korral oli väga keeruline loomaarsti leida. Põllupidamiseks on Ahju­ojal kasutada nõukogude ajast pärit linttraktorid, mis juba veerandsada aastat tagasi maha kanti. Vanade masinatega on tükk tegemist: need lagunevad alatasa ning linnast juppide otsimine ja nende vahetamine röövib kiirel koristusperioodil palju aega.
Veel on Põrkidel väike ratastraktor T-25, mis saab kõvasti vatti, ning viljavõtuks väike kombain ja veoauto. «Oleme mõelnud uute masinate liisimisele, aga see oleks väikesele talule liigne luksus,» märgib Ilmar Põrk.

Vennad on ostnud mitu naabruses tühjaks jäänud vana talumaja. Saiahinna eest, nagu Ilmar Põrk EVP-dega tehtud tehingute kohta naljatades ütleb. Kartulit hoitakse lisaks keldrile nendeski, aga talvel pakasega on tarvis hooneid iga päev kütta.
«Küttepuu tuleb oma metsast, seda teeme müügikski,» mainib Ilmar Põrk.

Palju auru kulub kauba turustamisele
Peremehed nendivad, et tööd ja mässamist on talus palju. «Tervis kipub vahel jukerdama ja vennal on lausa puue,» räägib Ilmar Põrk. «Ühel suvel töötasin Sangla turbarabas ja ausalt öelda oli seal hõlpsam kui oma kodus, vaheldust sai ka.»

Kõige keerulisemad lood on Ilmar Põrgi sõnul aga turustamisega. Väike talu ei suuda suurtele kaubakettidele ja töötlejatele piisavaid koguseid tagada ning seetõttu ei sõlmita temaga ka püsivaid lepinguid.
Oma kaupa on Põrgid viinud vahendajatele Viljandi, Pärnu ja Tartu turule. Viimasel ajal on nad saanud seda üsna palju müüa ka tänu Viljandimaa toiduvõrgustikule OTT. Just helistati Viljandi Fellini kohvikust ning telliti järgmiseks päevaks kolm kotti kartulit, 25 kilo porgandit ja kott punast peeti. Ilmar Põrk lisab, et aprilli keskel müüsid nad Viljandi haiglale viimased kõrvitsad.

Toimetavad loodust säästes
Mitu aastat kasvatati Ahjuojal kõike mahedalt, aga nii jäi saak kasinaks ja ka kahjuritega oli raske võidelda. Liiati ei olnud mahetoidu hind kuigi palju kõrgem. «Taimekaitsevahendeid kasutame siiski võimalikult vähe, kartulipõllul pritsime vaid suuremaid kahjurikoldeid. Tervet põldu mürgitada ei taha sugugi, sest see hävitaks ka lepatriinud ja muud kasulikud putukad,» kõneleb Ilmar Põrk.
Et viimasel ajal on rahvas, eriti pealinnas, maheda toidu väärtust mõistma hakanud, makstakse selle eest märksa kõrgemat hinda. Seetõttu peavad vennad Põrgid võimalikuks, et otsustavad tulevikus taas mahetootmise kasuks.
Ahjuoja on kevadel väga kaunis. Enne talust lahkumist püüame pildile veel looduskaitse all oleva kivimüraka, mille juures olev silt kinnitab, et tegemist on Kalevipoja tooliga. Kui Ilmar ja Aivar Põrk olid poisikesed, käisid nad sellel turnimas ja rammu kogumas.

ARVAMUS

ANU JOHANI,
Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT eestvedaja

Aivar ja Ilmar on töökad ja muhedad mehed. Ilmar on jutukam, aga vahel nad räägivad korraga. Kord sõitsin nendega neli tundi ühes autos ja sain kuulda palju kasulikke õpetussõnu – nendes on hästi palju maamehelikku tarkust. Usaldusväärsed vennad on taluturgudel kujunenud ostjate suurteks lemmikuteks, nende leti taha kogunevad inimesed tihti järjekorda.

Varem ei olnud vendadel internetti ja nad käisid linnaraamatukogu infopunktis toiduvõrgustiku uudiskirju lugemas. Aga viimasel taluturul demonstreerisid nad nutitelefoni, mille vahendusel loevad nüüd sõnumeid ja on endale teinud ka meiliaadressi.
 
Egon Valdaru, reporter

Kolmapäev, 14. mai 2014

Elu juhatas pealinna poisi unistuste ametini
Rootsi suurmesilast laenatud nippide hulgas kuulub Margus Kivi arsenali telliskivi meetod. Kui perega on kõik korras, asetab ta tellise tarule lapiti; kui on mõni lahendust ootav mure, siis serviti, ja hukule määratud pere puhul otsakuti.
Foto: Elmo Riig / Sakala
Ajaleht Sakala 14.05.2014

 45-aastasele Margus Kivile tähendab mesinikutöö unistuste täitumist. Enne selleni jõudmist tuli tal aga mitut ametit pidada. «Tahan hommikuse autoalarmi asemel kuulata linnulaulu, soovin tööle jõuda stressitekitava autosõiduta, eelistan helesinise ekraaniga lävimise asemel suhelda kellegi teisega – tahan olla päriselt,» ütleb Margus Kivi. Mesindus on tema sõnutsi loominguline, kätkeb suhtlemist elusolenditega, vabas looduses olemist, füüsilist koormust ja kõike muud, mida ta töö juures tähtsaks peab.

Tallinn ei olnud õige elukeskkond
Margus Kivi on sündinud ja kasvanud Tallinnas Mustamäel suures korrusmajas. Betoonist majade ja autode vahel mürarikkas keskkonnas ei tundnud ta end kunagi päris koduselt. Hoopis mõnusam oli koolivaheaegadel sugulaste juures.
Seepärast kolis ta 1992. aastal perega tallu Abja-Paluoja lähistele. «Seal kasvatasime kõikvõimalikke pudulojuseid, oli kartulimaa, köögiviljaaed ja marjapõõsadki,» meenutab Margus Kivi.
Osalise koormusega leidis ta rakendust Abja keskkoolis tööõpetuse õpetajana. «Aega oli laialt, seda jagus maja kallal nokitsemiseks, jahilkäimiseks ja paljuks muukski. Päev tundus linnaeluga võrreldes pikem, stressivabam ja elamisväärsem.»

Konstruktoritöö sarnaneb mesiniku omaga
Paraku oli õpetajapalk praegusest veelgi närusem – 600 krooniga peret toita oli paras kunsttükk. Sestap jõudis ta peatselt konstruktoriametini aktsiaseltsis Tootsi Turvas.
«Tagantjärele mõeldes olen leidnud, et selles oli mesindusega sarnaseid elemente: tuleb aina katsetada, leiutada ja uusi lahendusi välja mõelda,» toob Margus Kivi paralleele.
Tol ajal tehti Tootsi Turbas konstrueerimistööd joonlaua, kustutuskummi ja hariliku pliiatsiga. «Mulle tundus see kuidagi kiviaegne, seega tegin juhtkonnale ettepaneku tänapäevased CAD-süsteemid tööle rakendada. Võtsimegi kasutusele SolidWorksi tarkvara,» pajatab Kivi. «Siitpeale oli konstrueerimisel võimalik kõike palju paindlikumalt kavandada ja testida midagi enne selle tegelikku valmimist. See oli huvitav.»

Ühel SolidWorksi koolitusel Soomes kuulis ta, et firma soovib laieneda Eestisse. Talle tehti pakkumine programmi siin tutvustama ja selle kohta õpetust jagama hakata. «Et õpetamine polnud mulle võõras ning programm ise pakkus avastamisrõõmu, palka aga lubati toonasest kaks korda enam, otsustasin ettepaneku vastu võtta. Neelasin alla mõtte, et tuleb naasta Tallinna,» kõneleb Margus Kivi.
Nii jõudis ta 2004. aastal ringiga pealinna tagasi. Paraku veendus ta õige varsti, et raha ei kompenseeri kõike seda, millest ta maalt kolides oli loobunud.

Läänemaalt tuleb Euroopa parim mesi

Nii asus ta endale sobivamat ala otsima ja jõudis mesinduseni. Esialgu pidas ta mesilasi töö kõrvalt isatalus Noarootsi poolsaare tipus. «Läänemaal on taimede liigirikkus väga suur, ruutmeetrilt võib leida 70 taimeliiki. See omakorda annab meele erakordselt hea maitse ja kvaliteedi, mis on üks Euroopa paremaid. Hädaks oli aga kaks korda väiksem meesaak kui Kesk- või Lõuna-Eestis,» kõneleb mesinik.

Läänemaal on mullakiht õhuke ja kuivab kiiresti, kevadel ei saja vahel aprillist jaanipäevani tilkagi ning taimed ei erita siis nektarit. Ehkki mee kvaliteet on erakordne, ei ole ostjad nõus selle eest tasuma palju rohkem kui mujalt pärinevast meest. Nii otsustas Kivi, kelle suguvõsa enamik elab Läänemaal, naasta mesindusega tegelemiseks Viljandimaale. Oma pädevuse kergitamiseks töötas ta 2009. ja 2010. aastal Rootsis 600 perega suurmesilas. Seal õpitud kogemused ja töövõtted lubavad julgemalt tulevikku vaadata.

Läheb Soomaale karudega rinda pistma
Siitpeale vaid mesindusele pühendunud Margus Kivi elab Kõpu lähistel Süteoja talus, aga enamik tema mesitarudest paikneb Soomaa rahvuspargi serval. «Lahedaks äraelamiseks tuleks tarude arvu kergitada sajani, seejuures peaks saak küündima hooajal pere kohta 80–90 kiloni,» lausub mesinik.

Kui perede arv kasvab, viib ta neid tõenäoliselt ka Soomaa sügavamatesse paikadesse. «Karude oht mõistagi suureneb, aga legend nende meemaiusest on tugevasti liialdatud. Selliseid mõmmikuid, kes linnumagusa järele keelt nilpsavad, on ehk 10 protsenti. Loodan, et need minu juurde ei trehva,» räägib Kivi.

Ta teab, et karud on arukad, kavalad ja järjekindlad ning kui mõni neist mesila avastab, ei jää enamasti muud üle, kui tuleb see minema kolida. «Heidutus- ja tõrjevahendid suurt ei aita, kui just mitme traadiga poolteise meetri kõrgust tara ei ehita,» nendib Margus Kivi. Ta lisab, et mesinikud saavad 2008. aastal vastu võetud määrusele tuginedes taotleda karukahjude kompenseerimist ja keskkonnamet hüvitab ka need kulutused, mis on tehtud kahjustuste vältimiseks.

«Mesinikuks saamise õpipoisiaeg kestab tavaliselt seitse aastat. Minul on üheksas käimas, seega võin ennast juba väikest viisi meistriks pidada, kuigi see on ala, kus õppimine ei lõpe kunagi. Mesilased oskavad alati millegagi üllatada,» ütleb Margus Kivi. Ta usub, et elu on ilus ja keerulistest aegadest hoolimata on mesindusel perspektiivi.

ARVAMUS


JÜRI LIIVA,
töökaaslane Rootsi mesilas

Margus on soe ja jõuline, nagu üks õige mesikaru olema peab. Usaldav ja kannatlik on ka, kutsus ta minu ju Rootsi tallu juhendatavaks ainult ühe kohtumise pinnalt. Olen selle eest tänulik ja uhke, et sain suurmesilast väärt kogemuse. Tolles Rootsi mesilas võeti Marguse ettepanekul kasutusele mitu tööd hõlbustavat nippi.

Margus Kivi mesilood


«Igas peres on harilikult üks ema, aga Rootsi suurmesilas avastasin mõne pere juurest kaks sõbralikult tegutsevat ema, kusjuures nad ei olnud eraldatud. Mingil põhjusel olid teised mesilased nad omaks võtnud ja omavahel nad lahingut ei pidanud. Väikses mesilas midagi sellist tavaliselt ei näe.»

«Üldiselt on mesilased sipelgatega vaenujalal. Iseäranis kehtib see kuklaste kohta, kes lühikese ajaga võivad mesilaspere hävitada. Kui mesinik õigel ajal ei sekku, võib hukkuda terve mesila. Aga olen näinud ka seda, kuidas kuklaste pesa tipp läheb läbi taru võrkpõhja päris taru sisse. Mesilased ja sipelgad elasid kenasti sümbioosis.»

«2006. aastal Nõva lähedal mesilas käies märkasin, kuidas üks taru oli demonteeritud: katus oli maha tõstetud ja toetatud vastu naabertaru, korpused olid taru kõrval, üksteise peale tõstetud, ainult raamid puudusid. Esimese hooga arvasin, et keegi on mett varastanud. Lõpuks, kui leidsin ühelt tarukorpuselt paar küünejälge, selgus, et ongi varastatud – karu oli käinud. Uskumatu, kuidas nii suur ja tugev, samas pealtnäha kohmakas loom oskas tarudega nii hellalt ümber käia.»

Egon Valdaru, reporter

NB!  
Mesitop OÜ peremees Margus Kivi ootab talgulisi appi, et kaevata kokku ca 140 m kraavi. Mitte mingit sügavat magistraalkraavi, aga drenaaži ja elektrikaabli paigaldamiseks ca 120 m + ca 20 cm ulatuses süvendada olemasolevat kuivenduskraavi. Tehnikaga on enamuses juurdepääs raskendatud, sestap on vaja need kraavid labidatöö korras teha.
Asukoht: Süteoja, Väike-Kõpu.
Aeg: niipea, kui võimalik. Ka argipäeval võib, kui talgulistele sobib.
Kontakt: Margus tel 53 331 251
REGISTREERU!

Reede, 9. mai 2014

MAIKUU TALGUD TOIDUVÕRGUSTIKU TALUDES

Kel nädalavahetusel vaba aega ja isu näpud mulda pista, siis mitmed toiduvõrgustiku talud ootavad sel ja järgnevatel nädalatel abikäsi!

Talud ja tööd:
*Säga-Aaviku talu maasikate ja sibulate istutamine (mai algus), kontakt Sirje ja Toomas Allik toomas.allik@gmail.com

*Väike-Vasara talu 11. ja 12. mail sibulate istutamine, aedoa ja soja külv, kontakt Anu Johani tel 552 8007

*Mesitop OÜ ootab abi kraavi kaevamisel. Kontakt: Margus tel 5333125 REGISTREERU!

*Laane talu ootab pidevalt töökäsi, tööd vastavalt ilmale ja vajadusele, kontakt Riina Piir 56665488

*Polli talus Peremees Tõnu Türk rohib/kõplab istikuid istanduses ja iga abikäsi on teretulnud! Tõhusa töö eest ka tasu, kontakt Tõnu Türk tel 5344 7796 REGISTREERU!

Töö kiidab tegijat ja töö vilju saame hiljem kõik kiita!

Neljapäev, 1. mai 2014

 Viljandimaa toiduvõrgustik OTT uudiskiri nr 67

Rõõmsat ja toimekat kevadpüha!

OTTi tootjad ootavad abikäsi ja soovivad kõigile kaunist kevadet!


UUED PAKKUMISED:

KARTUL
Pakkuda on Võivaku lähistel, Viljandimaal, kasvatatud söögikartulit 75 kg (2x20 kg kotti ja ülejäänu väiksemateks kogusteks). Sobib mahapanekuks ja söögiks, säilitatud keldris.  Kokkuleppel ka Viljandi piires kojutoomine.
Hind 0,4 €/kg
Jürgen Annuk tel. 56664453


TALGUD TOIDUVÕRGUSTIKU TALUDES

* Mesitop OÜ peremees Margus Kivi ootab talgulisi appi, et kaevata kokku ca 140 m kraavi. Mitte mingit sügavat magistraalkraavi, aga drenaaži ja elektrikaabli paigaldamiseks ca 120 m + ca 20m ulatuses süvendada olemasolevat kuivenduskraavi. Tehnikaga on enamuses juurdepääs raskendatud, sestap on vaja need kraavid labidatöö korras teha.
Asukoht: Süteoja, Väike-Kõpu.
Aeg: niipea, kui võimalik. Ka argipäeval võib, kui talgulistele sobib.
Kontakt: Margus tel 53 331 251

* Säga-Aaviku talu ootab talgulisi sel nädalavahetusel appi maasikaid istutama. Maikuu keskelt alates algab talus kapsataimede istutamine, kuhu oodatakse samuti abikäsi.
Asukoht: Tarvastu vald
Aeg: niipea, kui võimalik. Ka argipäeval võib, kui talgulistele sobib.
Kontakt: Sirje Allik tel 56 244 850

* Talgusid pakuvad sel hooajal mitmed talud. Sündmuste kalendrist on näha juba järgmised talud ja tööd: http://viljandiott.blogspot.com/

TALUTURG UKU KESKUSES

OTT Taluturg Uku Keskuses toimub laupäeval, 10. mail kell 11.00-14.00.
Müüma on lubanud tulla:
Kaatarusaare talu Kadri köögiviljade mahlade ja hoidiste ning maiustega,
Raismikuoja talu toodetest saab osta külmpress maheõlisid, linajahu ja linaseemneid,
Ahjuoja talu  Ilmar  köögiviljadega,
Müüri Ökotalu perenaine Liivi sibula, ubade ja juurikatega,
Järve-Lotuse talu vinnutatud/kuivatatud liha, sulatatud searasva ja kanamunadega,
Säga-Aaviku talu perenaine Sirje astelpajutoodetega,
Sepa Mahetalu perenaine Nele piimatoodetega,
Pajumäe talu Ebe mahepiima ja piimatoodetega,
Koksvere veski Ants jahude ja helvestega,
Tõrvaaugu talu pererahvas  ja tatar, tatrajahu ning tatrapadjad,
Mesitopi Margus meega,
Laane talu perenaine Riina kanamunadega.


TOIMUNUD SÜNDMUSED

Laane talu külastus toimus laupäeval, 19. aprillil. Saabunud pered said uudistada hobitalu toimetamise põhimõtteid, lambaid ja kanu. Kes soovib nädalavahetusel vahelduseks talutööd proovida, on alati pererahvale appi oodatud! Jätkuvalt on võimalus osta kanamune. Kontakt: tel 5666 5488, riina.piir@gmail.com

Pajumäe talus käidi uudistamas 26. aprillil. Programm oli põhjalik ja põnev ning kõik jäid väga rahule. Täname Pajumäe talu pererahvast lahke vastuvõtu eest! Endiselt on võimalik osta Pajumäe talu tooteid Viljandi Turuhoonest E-L 8.00-15.00. Soojal ajal kindlasti jälgida, et kaupa koju viies külmaahelat pikaks ajaks ei katkestataks, kuna kõik tooted on naturaalsed, ilma säilitamise lisaaineteta.
Talu koduleht http://www.pajumae.ee/
Rohkem pilte talukülastusest näeb Facebookis

Pajumäe talus / Priit Raudla

Pajumäe köök / Priit Raudla


Degusteerimine / Priit Raudla

Selma Teesalu individuaalne nõustamine toimus reedel, 25. aprillil. Järgmine nõustamiskord on juba koostöös toiduvõrgustiku ja Ülikooli Apteegiga Viljandis kokku lepitud 15. augustiks 2014. Tartus nõustab pr Teesalu Tartu Ülikooli Apteegis jätkuvalt kolmapäeviti. Nõustamisaega saab broneerida Tartusse telefonil 742 3593.
Võimalik on endale soetada Selma Teesalu raamatuid "TOITUMINE KEHAKAAL TERVIS innovaatilisi soovitusi" ning "Laste ja noorte OSTEOPOROOS - luude hõrenemine". Raamatusoovist anda teada aadressil viljandiott@gmail.com.

OTT tüüpi toiduvõrgustikke tekib juurde iga kuu - teisipäeval, 29. aprillil toimus Rakvere O.T.T (Otse Tootjalt Tarbijale) avaüritus Lääne-Viru Keskraamatukogus Rakveres. Uudis Virumaa Teatajast ning info ka Facebookis

Päikest ja vihma!

Kontaktid:

e-post viljandiott@gmail.com
elektrooniline kontaktvorm