Reede, 20. veebruar 2015

Viljandimaa OTT uudiskiri nr 82



Head alanud kitseaastat Viljandimaa OTT sõpradele!
Päikese kaared on märksa kõrgemad ning põllumehe mõtted liiguvad seemnete suunas. 


TALUTURG UKU KESKUSES

Esimest korda toimub UKU Keskuse taluturg reedel, 20. veebruaril kell 16.00-19.00
Seekord eriti rikkalik valik ja mitmeid uusi tootjaid!

Kauplema tulevad:
Kõõbra talu - veiseliha, - konservid, - vorstid
Kaatarusaare talu - hoidised, mahlad, juur- ja köögiviljad
Ahjuoja talu - juur- ja köögiviljad
Tarvastu-Saariku talu - juur- ja köögiviljad
Säga-Aaviku talu - astelpajutooted, mahlajoogid, porgandikrõpsud
Sepa Mahetalu - piimatooted (või, jogurt, sõir)
Rummu talu - kanamunad, hane- ja pardimunad, keraamika, sibul
Laane talu - kanamunad
Koksvere Veski - jahutooted
Kitsevälja Talu pagar - pagaritooted, küpsetised
Priileib - teravilja- ja jahuvabad leivad
Juss - kuum- ja külmsuitsulõhega (ennekuulmatult hea)
Mulgi Mõisa Mesi - mesi
Everti 2 talu - ebaküdoonia mahl
Maiste Puidutuba - puidust käsitöö
Hildi Jürine – kaltsuvaibad 

Järgmised UKU Keskuse taluturgude kuupäevad:
reede,    20. märts 16.00-19.00
laupäev,  11. aprill 11.00-14.00 
reede,     24. aprill 16.00-19.00


UUS TOOTJA

Kõõbra talu peremees Fred Sootla tuleb taluturule lihatoodetega. Talu asub Ivaski külas, Suure-Jaani vallas.
Mahe liheveis on kasvanud talus vabapidamisel. Söödaks ei ole kasutatud jõusöötasid ega startereid. Kõik on tehtud nii nagu mahetootmise ettekirjutused näevad. Lihatooted on valmistatud Oskari lihatööstuses, Saarepeedil.
Hinnakiri:
pipraliha - 7€/kg
konserv - 3€ karp
suitsuvorst (200g) - 1.50€ latt
veisehakkliha - 5€/kg
veiseliha - 6€/kg

Tellimused saata: fresar@mail.ee 
Võimalik on ka taluturu vahelisel ajal tellida ja kauba kättesaamiseks kohtuda.

SEPA MAHETALU UUED TOOTED
Sepa mahetalul on mõned uued tooted::
Piim (mahe, pastöriseerimata täispiim) 1 liiter ostja taarasse 0,70€, 1 liiter müüja plastpudelisse 0,90€
Keefir 1,50 liiter (plastpudelis)
Hapukoor 20% 1,80€/500g plasttopsis või 1,10€/500g klaaspurgis
Jogurt 0,95€/500g plasttopsis või 1,15€/500g klaaspurgis
Või 2€/500g plasttopsis
Ürdivõi 2€/150g plasttopsis
Ghee 8€/500g klaaspurgis
Ghee 5€/330g klaaspurgis
Sõir köömnetega 12€/kg
Sõir ürtidega 12€/kg
Toorjuust ürtidega 1,80€/200g plasttopsis

Oodatud on  ETTETELLIMISED! Tel. 56659135  e-post: neletamm70@gmail.com


MAHEPÕLLUMAJANDUSE LEHT nr 68Jagame väljaande "Mahepõllumajanduse Leht 68" linki.

Seni said huvilised lehe trükitud kujul postiga, kuid sel aastal on rahaliste võimaluste nappuse tõttu saadaval ainult veebiversioon.Head lugemist!
Mahepõllumajanduse Lehe toimetus

EESTI OTT ESIMENE UUDISKIRI
Eesti OTT, kes ühendab endas OTT võrgustikke kogu Eestis on valmis saanud esimese uudiskirjaga

Uudiskirja listiga on sel lehel võimalik liituda.
Soojade mõtetega, Sirkka Pintmann


VILJANDIMAA OTT MTÜ

07. veebruaril kogunesid Viljandimaa OTT liikmed ja huvilised töökoosolekule. Ühiselt arutati plaani rajada Mustlasse ökoloogiliselt puhta kohaliku tooraine töötlemis- ja logistikakeskus, mis hakkaks ühendama järjest laienevat väiketootjate võrgustikku maakonna üleselt.
Uus kokkutulemine on märtsikuus.Kõik huvilised on teretulnud! Viljandimaa OTT MTÜ infot leiate blogist. Peatselt lisame sinna 7.02.2015 protokolli.
http://viljandiott.blogspot.com/2015/01/mtu-viljandimaa-ott.html

LASTE EELKOOL VILJANDIS

MTÜ Kasvukesa algatusel alustab 21.veebruaril 6.-7. lastele "Teadmiste ja loovuse eelkool", eesmärgiga kasvada sügiseks kooliks, kus on omavahel seotud tervikuks akadeemiline õppimine ja huviharidus. Kavandatud on 5 kohtumist, kus loomingulises õhkkonnas pööratakse tähelepanu keskendumisele, enese väljendamisele ning sotsiaalsete oskuste arengule, teisisõnu lapsed kuulavad muinasjuttu, maalivad, joonistavad, tutvuvad rütmipillidega, meisterdavad, käivad matkal ja mängivad. Eelkool algab veebruaris ja lõpeb mais.
Lapsed ja õpetaja kohtuvad kord kuus laupäeviti kell 11.00-12.30
21. veebruari teema on "Muinasjutuline värv"
Esimesel korral on oodatud huvilised lapsevanemad vestlusringi "Ootused minu lapse koolile" ja osalema praktilises tegevuses "Ruumitaju avardamine", millega alustas sügisel "Arhitektuuriring lastele".
Eelkooli on oodatud 6-7 aastased lapsed. Osalejate arv: 12 Asukoht: Viljandi Huvikool, Jakobsoni 47c
Lastega õpetaja Anneliis Terep. Osalustasu: 2 eurot kord
Osalemissoovist anda teada Piretile 5108946 või piret.anier@gmail.com


LÄHME KÜLLA

17. aprillil 2015 kell 14.00 on kõik huvilised (nii tootjad kui tarbijad) oodatud külastuskäigule Polli Aiandusuuringute Keskusesse, kus tutvume Polli võimalustega ning soovijad saavad kaasa osta istikuid. Rohkem infot edaspidi.


VABARIIGI AASTAPÄEV
Viljandimaa OTT soovib maarahvale head aastapäeva kahe tsitaadiga, mis on saanud meie tegutsemise motoks:

* Julius Kuperjanov (1894 - 1919) Eesti väejuht, Vabadussõja kangelane:
"Olgu terve maailm kaalujaid ja kõhklejaid täis - meie ei jäta, sest meist saab asja!"Maaleht, jaan 2014

* "... Me tõesti ei tea, kas see kõik töötabÜleminek on suuremahuline sotsiaalne eksperiment. Me oleme aga veendunud, et: kui me ootame valitsuste järgijääme me hiljaks; kui me tegutseme üksinda, on meid liiga väheaga kui tegutseme kogukondadenavõib meid olla just parajalt palju ning võime jõuda just õigeks ajaks."

(http://www.transitionnetwork.org/support/what-transition-initiative)

Omakultuuriakadeemia 2013, külaliseks Liina Järviste. Tsitaat on võetud üleminekulinnade kontekstist.

Head talve jätku!

Uudiskirja koostas Anu 

Teisipäev, 3. veebruar 2015

Viljandimaa OTT uudiskiri nr 81

Tere!

Talve selgroog on 2. veebruari küünlapäevaga murtud. Pool inimeste ja loomade toidust peaks keldrites ja salvedes veel alles olema. Kel soov oma varusid täiendada, on oodatud külastama Viljandimaa OTT taluturge!

Järgmine UKU Keskuse Taluturg toimub juba sel laupäeval, 07. veebruaril kell 11.00 – 14.00!

Kauplema tulevad:
Kaatarusaare talu - hoidised, mahlad, juur- ja köögiviljad
Ahjuoja talu - juur- ja köögiviljad
Tarvastu-Saariku talu - juur- ja köögiviljad
Säga-Aaviku talu - astelpajutooted, mahlajoogid, porgandikrõpsud
Sepa Mahetalu - piimatooted (või, jogurt, sõir)
Upruse talu - piimatooted
Koksvere Veski - jahutooted
Kitsevälja Talu pagar - pagaritooted, küpsetised
Priileib - teravilja- ja jahuvabad leivad
Mulgi Mõisa Mesi - mesi
Väike-Avi Pagaritooted - taluleivad, -saiad, -sepikud
Maiste Puidutuba - puidust käsitöö
Hildi Jürine – kaltsuvaibad


UKU Keskuse taluturgude kuupäevad:
reede, 20. veebruar 16.00-19.00
reede, 20. märts 16.00-19.00
laupäev, 11. aprill 11.00-14.00
reede, 24. aprill 16.00-19.00

VILJANDIMAA OTT AASTAPÄEV

Täname kõiki, kes 10. jaanuaril aastapäeva seminaril ja taluturul osalesid! Oli tegus ja huvitav sündmus, ilma Teie panuseta ei oleks see olnud võimalik!  Siit saab lugeda Maainfokeskuse kajastust ja vaadata mõningaid pilte:
Egon Valdaru intervjuu Kaupo Vipiga ilmus 8. jaanuari Sakalas
Uudis Aktuaalses Kaameras:

10. jaanuari tootjate ja OTT toimkondade kokkusaamisel toimus meeli värskendav keskaegne moeetendus, kus modellideks olid tootjad ise. Põhjuseks peaasjalikult 2015. aasta juunis toimuvad Hansapäevad, kus turul osalevad müüjad võiksid ajastutruult riides olla. Keskaegseid riideid ja nende kandmist tutvustasid Lea Maling ja Monika Pill.
Sigrid Koorepi artikkel 22. jaanuari Sakalas

Kõik, kes soovivad juhendamist keskaegsete rõivaste õmblemisel, võivad pöörduda isiklikult Lea või Monika poole:
Monika Pill OÜ Kehakatte Töökoda

KÜSITLUS TOOTJATELE JA TARBIJATELE

OTT liikumisega Eestis on asunud koostööd tegema Paavo Ränk ja Magnus Nirgi firmast Bo Technologies OÜ. Aastapäevaüritusel Sakala Keskuses tutvustasid nad sotsiaalse logistikakeskuse lahendust, mis hõlmab endas logistikat ja transporti väikestele ja keskmistele tootjatele oma toodete otse turustamiseks klientidele.

Viljandimaa OTTi sõpradelt oodatakse tarkvara väljatöötamiseks vastuseid küsimustele. Paavo, Magnus ja OTT liikumine tänavad Teid panuse eest, mille saate anda täites küsimustiku.

Küsimustik tootjale
Küsimustik tarbijale
Rohkem infot:


VILJANDIMAA OTT MTÜ

Juba liitunud ja uued huvilised, kes soovivad kaasa aidata OTT võrgustiku toimimisele ja edasiarendamisele, on oodatud peale laupäevast UKU Keskuse taluturgu, 07. veebruaril kell 15:00 kokkusaamisele Ametite Maja II korruse saali.
Soovime Viljandimaa OTTile anda uut tuult tiibadesse. Meie plaanid on suured ja kui meid miski pidurdab, siis on see piiratud inimressurss. Teatavasti toimub OTTi töö vabatahtlikkuse alusel ja mõistetavalt on aeg meie kõigi kallim vara. Seepärast on oodatud iga pisemgi panus. Kui teie seas on neid, kes tunnevad, et tahaks nõu või jõuga kaasa aidata OTTi arengusse, olete oodatud 7. veebruari koosolekule, kus teeme algust toimkonna töögruppidega. Koosolekule on oodatud ka need inimesed, kes teavad, et neil ei jätku aega osaleda edaspidi töögruppides, aga oleksid valmis liituma mõne töögrupi meililistiga, mis annab võimaluse hoida teemadel silma peal ning soovi korral arvamust avaldada, nõu anda või küsida. Nagu öeldud, iga panus on väga oodatud ja meie ühine eesmärk edeneb kõige paremini meie ühisel jõul.

Liikmelisuse ja valdkonnapõhiste töögruppide kohta rohkem infot OTTi blogis

TOIDUKULTUURIKLUBI VANAVANEMATELE JA LASTELASTELE

MTÜ Kasvukesa ja Viljandi Päevakeskuse koostöös sündis jaanuaris eakate ja laste ühine huviring toidukultuuriklubi vanavanematele ja lastelastele. See on "järg" novembris Amrita kohvikus alustanud põhikooli lastele mõeldud toidukultuuriklubile.
Klubi käib koos Viljandi Päevakeskuse söögitoas Pikk tn 4 teisipäeviti kell 15.15 - 16.45.
Klubis pööratakse tähelepanu toidule, sellega seonduvale kultuurile ja väärtuskasvatusele. Nauditakse koosolemist ja peetakse meeles tähtpäevi. Ühiselt mõeldakse välja menüü, kokatakse ja kaetakse pidulaud, et seltskonda ja toitu nautida. Pooleteise tunni sisse mahuvad nii ettevalmistustööd, toiduvalmistamine, söömine kui ka koristustööd. Kevade saabudes on mõte hakata üheskoos otsima võimalusi, et rikastada aeda söödava haljastusega.
Huviringi on oodatud Viljandi linna ja maakonna vanavanemad ja lapselapsed (5-8a). Toidukultuuri teejuht on õpetaja Anneliis Terep. Ringi tasu on 8-12 eurot kuus.
Nii laste kui vanavanemate-lastelaste klubis on liituda soovijatele veel paar vaba kohta.
Huvi korral ana endast teada Piretile 5108946 või toidukultuur@kasvukesa.eu
www.toidukultuur.weebly.com

Head talve jätku!

Uudiskirja koostasid Ülle ja Anu
Viljandimaa OTT toimkonna liikmed
viljandiott@gmail.com
http://viljandiott.blogspot.com/

Kaupo Vipp: kollapsi saabudes üksiku hundina hakkama ei saa

Kaupo Vipp: kollapsi saabudes üksiku hundina hakkama ei saa

Kaupo Vipp leiab, et tööstusajastu peagi saabuv kollaps on paratamatus ning maa suudaks selle sajandi lõpuks tänase 7,3 miljardi elaniku asemel ära toita vaid 1,5–2 miljardit.
Teadusfilosoofiast huvituv Kaupo Vipp sattus 2004. aastal uurima alternatiivset käsitlust, mida nimetatakse biofüüsikaliseks majandusparadigmaks. Sellest lähtuvad teoreetikud prognoosisid 2008. aastaks väga sügavat majanduskriisi.

Ta võttis hoiatusi kuulda, müüs 2007. aasta majandusbuumi kõrghetkel oma ettevõtte Pärnus ja kolis esivanemate maale Sõrve. Nimetatud teooriat on Kaupo Vipp sestpeale väga põhjalikult uurinud ning kaks aastat tagasi ilmus temalt radikaalne teos «Globaalpohmelus».
«Tööstusühiskondade poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on pöördumatult ümber ja globaalne heaolupohmelus haaramas kogu tsivilisatsiooni. Me peame märkama ja mõistma käivitunud protsesside mehhanisme ning seaduspärasid, et suuta ise eelseisvat globaalset kollapsit pehmendada – vähemalt üksikisikute ning kogukondade tasemel,» kirjutab Vipp.
Ta on arvanud ka seda, et XXI sajandi lõpul elavate inimeste elatustase on tunduvalt madalam kui XX sajandi algul elanud inimestel.
Raamatus leidub viiteid infole, mis võiks aidata meil tulevikus veidigi paremini toime tulla. Teos osutus väga populaarseks ja on kriitikute arvates väga kaalukas majandusraamat.
Kaupo Vipp, selgitage palun lähemalt, millel teie peatset suurt krahhi ennustavad väited põhinevad?
Globaalmajandus sai tööstusajastu jooksul üles ehitatud nii, et suudab toimida ainult pidevalt kasvades. Et majandus kasvada saaks, peab kasvama ka energiasisendi maht. IMF-i nägemuse kohaselt peaks normaalse 4-protsendilise aastakasvu tagamiseks energiasisend suurenema 3 protsenti aastas. Seisev või kahanev majandus tähendab finantssüsteemide kinnikiilumist ja globaalset kriisi. Paraku pole 2004. aasta lõpust suudetud tõsta maailma põhilise energiasisendi, toornafta tootmist.
Vahepeal mitmekordistunud hindadest hoolimata püsib tootmismaht kümnendat aastat tipuplatool, umbes 74 miljardi barreli juures. Mõiste naftatipp ehk peak oil tähistabki ajahetke, millest alates ei suudeta nafta tootmismahtu tõsta.
Sel pole pistmist nafta lõppemisega – planeedi nafta ja muude maavarade lõpuni ammutamine oleks tehniliselt ja majanduslikult võimatu. Küll aga muutub nende ammutamine üha kallimaks. Uued leiukohad on järjest pisemad, üha kehvema kvaliteediga, raskemini kättesaadavad ning geograafiliselt ja poliitiliselt üha ebamugavamates asukohtades. Samas lisandub planeedile iga päev ligikaudu 200 000 elanikku ja kõik nad soovivad kasutada hüvesid, millest enamiku oleme viimase sajandiga sättinud otseselt või kaudselt naftast sõltuma.
Pärast 2008. aastat on püütud korvata tavanafta tootmiskasvu puudujääke, kasutades pigiliivadest valmistatavat sünteetilist naftat, kildanaftat, biokütuseid, põlevkiviõli ja muud. Kuid nende majanduslik ja energeetiline omahind on liiga kallis. Nafta hind, mis on defitsiidis lakke kruvitud, pidurdab majanduskasvu, aga langeb vaid majandusaktiivsuse vähenedes. Naftatipu oludes ennustabki hinnalangus kahjuks alati majanduskriisi saabumist. Nii nagu 2008/2009. aastal, kui barreli hind kukkus 147 dollarilt 38-le.  
Olete öelnud, et 2015. aastal on oodata järgmist, sügavamat kriisilainet.
Need analüütikud, keda mina usaldan, on seni teinud šokeerivalt täpseid prognoose. Eelmine kord purunes kinnisvaramull, seekord peaks lõhkema börsimull. Majanduse jahtudes on vähenenud nafta nõudlus, seega ka hind. Aga osa naftasisendist tuli nüüd ülikallitest allikatest nagu USA kildanafta. Seda tootvad ettevõtted hakkavad nii madala turuhinna tingimustes pankrotistuma, sest kildanafta keskmine omahind on üle 70 dollari barrel, Saudi Araabia tavanaftal 5–10 dollarit.
Selleks ajaks, kui odavaks muutunud nafta hakkab uuesti soodustama majanduse taastumist ja kui taas vajatakse järjest kasvavat energiasisendit, on suur osa kallimate alternatiivide tootjaist mängust väljas. See aga tähendab, et  järgmine defitsiidilaine jõuab veelgi kiiremini kätte. Ülejärgmist analoogilist lööki on prognoositud 2022. aastaks, kuid paljud kahtlevad, kas majandus 2015. aastaks oodatavast kriisilainest enam kosubki. Kui ei, siis võime näha väga ulatuslikke geopoliitilisi muutusi, sest dollar langeks globaalse reservvaluuta positsioonilt ja USA  maailma liidri kohalt.
Sellise pöördega võib kaasneda globaalne sõjaline konflikt. Aga kui Hiina ja Venemaa ambitsioonid täituvad, langeb Euroopa senisest väga erinevaisse mõjusfääridesse ja ka Eesti olud muutuvad kardinaalselt. Nii või teisiti, majandusolukord läheb hullemaks kõikjal.
Mida sellises olukorras teha?
Saaksime vabatahtlikult taanduda samasugusesse sotsiaalmajanduslikku seisu, kus olime enne tänase, ainult kasvu najal toimiva süsteemi käivitumist ehk Eesti oludes aega esimese ja teise maailmasõja vahel. Sel perioodil elasid maal suurpered mitme põlvkonnaga, vanemad tegid tööd, lapsed olid vanavanematega ning enamikku praegustest sotsiaalprobleemidest ei tuntud.
Kollapsi saabudes võib Eesti olla üsna heas lähtepositsioonis, sest siin on hõre asustus, palju põllumaad elaniku kohta, puhast vett, metsa ja liigirikkust.
Ühesõnaga võib oodata inimeste maale naasmist.
Rasketel aegadel on alati linnast maale liigutud. Ka Teise maailmasõja ajal läks linnarahvas maalt süüa otsima. Nüüd elab linnades 700 000 inimest ning suurema kriisi saabudes ei ole neil enam kuhugi minna. Maaelu tuleb uuesti turgutada ja  mikroettevõtlust maale tuua.
Seniste arengute valguses on meie põhiseaduse preambulas seisev eesmärk – eesti rahvuse ja keele säilitamine – seda lihtsam, mida rohkem on meil inimesi maal. Ma ei julgeks agiteerida kõiki maale tulema, aga kes vähegi leiavad endas vaimu ja jõudu selliseks elustiiliks, saavad kindlustada enda ja oma pere tulevikku. Linnaelu selle praegusel kujul ei ole pikemas plaanis perspektiivne.
Kas Eestisse võiksid tekkida samasugused kommuunid nagu Venemaal on loonud Vissarion?
Maailmas on tõesti ökokommuune, mis püüavad religioonide toel kollapsiks valmistuda, USA-s on näiteks liikumine, mis nimetab end uusdruidismiks. Mõned arvavad, et rohkearvuline maale pöördumine saabki vaid  mingi religiooni toel toimuda. Pragmaatilisele eestlasele on usku raske müüa, enamik suhtub tõrjuvalt, kui selline päästearmee ukse taha tuleb. Eri kogukonnad leiavad eri viisid, kuidas teise elukorraldusse suubuda, küllap on perspektiive nii ühel kui teisel juhul.
Kas on võimalik, et kollaps jääb ikkagi saabumata?
Ma ei tahaks tegelda prohvetlusega. Raamat on lühikokkuvõte sadadest teadustöödest ja nende valguses näib tööstusajastu peagi saabuv kollaps paratamatusena. Aga juhul, kui leitakse uued energiasisendid, võib see kõik osutuda eksituseks ja ma oleksin selle üle väga õnnelik.
Siiski näib, et olud võivad üsna koledaks muutuda. Prognoositakse, et planeet suudaks selle sajandi lõpuks tänase 7,3 miljardi elaniku asemel ära toita vaid 1,5–2 miljardit.
Tundub, et te ise olete saabuvaks valmis ning leidnud kindla paiga Saaremaal.
Jah, sealt on mu esivanemad pärit ja seal olen valmistunud. Olemas on maa, kus vajaduse korral ise toitu kasvatada, ja meri, kust kala püüda. Aga kõige olulisem, et Sõrve säärel Torgu vallas on kogukond, kellega saab koos tegutseda. Kui asjad karmiks lähevad, ei pea üksildased hundid vastu.

SEMINAR
10. jaanuaril kutsub toiduvõrgustik Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) kõiki kohaliku toidu austajaid Viljandisse Sakala keskusesse laadale ja seminarile «Globaalpohmelus ja kohalik toit ehk Kuidas keerulistel aegadel söönuks saada».
• Seminaril astuvad üles raamatu «Globaalpohmelus» autor Kaupo Vipp, Rohelise Maja poe ja kohviku peremees Enn Onni ning maa­majanduse infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajad.
• Avatud on Eesti OTT-i toiduvõrgustikku kuuluvate tootjate laat, kus on esindatud kohaliku toidu koorekiht. OTT-i võrgustikus käib kaubavahetus kaubakohtumistel ning vahendajat pole. Esimene OTT asutati 2009. aastal Kuusalus ja praeguseks on Eestis 12 OTT-i toiduvõrgustikku.
Allikas: Viljandi OTT

Talutoitu passib müüa kuradiakendega pihiku asemel ka linases särgis



Talutoitu passib müüa kuradiakendega pihiku asemel ka linases särgis

Üks müüja kandis toiduvõrgustiku OTT aastapäeval Sakala keskuses linast kostüümi, mis sobiks hästi ka hansapäevade aegsele taluturule.
Viljandi muuseumis töötava Lea Malingu sõnul sobivad mahetoiduturule suurepäraselt keskaegsed rõivad ja kui keegi arvabki, et villane on suvel palav, siis ka linane on leti taga väga hea valik.

Seda arusaama juurutas Maling poolteist nädalat tagasi Viljandi toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) aastapäeval Sakala keskuses, kus nii mõnelegi kauplejale sätiti selga uhked hansarõivad.
Õigemini ei saanudki kõiki neid kleite ja pihikuid, pükse ja pluuse nimetada rõivasteks. XV sajandi lõpu hõngu kandvas pihikseelikus Maling leidis, et rõivaks võib kutsuda asja, mis on käsitsi õmmeldud, aga see, mis on masinaga tehtud, on kostüüm. «Hea näide kostüümist on see sinise ja valgega,» lausus ta ning viipas Bonifatiuse gildi asutajaliikmele Monika Pillile.
«Mina tunnen end selles lihtsas XIII sajandi kleidis kõige paremini,» nentis Pill ja näitas veel teisigi Sakala keskuse keldrikorrusel puudele seatud riideesemeid. Need olid uhkemad, suisa ülikute kehakatted, ja neid olid samuti kandnud toiduvõrgustiku tähtpäevale tulnud inimesed.
Parasjagu saabus keldrikorrusele üks daam, et laenuks võetud pihikseelik tagasi anda.
«See on kuradiakendega pealiskleit,» tähendas Maling.
Kuraditaskuteks nimetati tema selgitust mööda käiseauke, mis ulatusid puusani välja, ja need olid omal ajal kurjast seetõttu, et tõmbasid kirikus meeste tähelepanu naistele – nõnda oli ju rõivakandja puusajoon näha.
Tänapäevast keskaega paari detailiga
«Tegelikult me valmistume ju kõik praegu rahvusvahelisteks hansapäevadeks ja minu teada on ka siis OTT-i taluturg. Küll oleks tore, kui sinna tuleksid kõik müüma ikkagi ajastupärases riietuses,» rääkis Lea Maling.
Too turg ei eeldagi tema sõnul päris ajastutruusid uhkeid kostüüme, aga teksapükste või ruuduliste šortside asemel passivad hästi ka linasest riidest kleit või pluus ja püksid.
«Nendega saab ju tänapäeval niisamagi käia ja paari pisidetailiga on sellest tänapäevasest riietusest võimalik teha keskaegne kostüüm,» märkis Maling.
Meestel soovitas ta lisada vöökoti ja naistelgi puusalt alla seeliku peale rippuva kotikese. «Meestel on muidugi ka see beebimütsike või kapuuts väga hea: annab vajaduse korral kas sooja või kaitseb liigse päikese eest.»
Ehteid Malingu sõnul keskajal ei kantud.
«Aga sõlg!» pistis Monika Pill vahele.
«Jah. Sõlg võib olla,» oli Maling nõus. «Ja kindlasti linik, mida naisterahvad praegu väga ei taha pähe panna. Aga kostüüm on selleta kohe poolik. Midagi on puudu.»
«Naised ei läinud keskajal kunagi tänavale katmata peaga,» rõhutas Pill. «Lihtsalt ei tohtinud. Praegu on ju ka osas riikides samamoodi, et naised oma juukseid ei näita.»
«Samas kaitseb pealinik suvel palavuse eest,» lisas Maling.
Hansalaadal peaks olema eriline hõng
Keskaegne riietus sobib Lea Malingu ja Monika Pilli sõnul talutoiduga kenasti kokku seepärast, et toona oligi kogu toit mahe. «Ei olnud ju väetisi ega midagi,» tähendas Lea Maling.
Samas toonitas ta, et müüja väljanägemine leti taga on väga oluline. «See on muidugi minu arvamus, aga hansalaat ju ongi selle poolest erinev. Me võime ju teha igasuguseid suvelaatu ja sügislaatu ja talvelaatu, aga hansalaadal on minu nägemuses ka ajastukohased riided ja iselaadne hõng.»
Malingu arvates meeldib mõte ka OTT-i ringkonnale. «Nad kohe ei tahtnud neid rõivaid uuesti seljast ära võttagi,» ütles ta.
OTT-i aastapäeval oli näitamiseks väljas 18 rõivakomplekti.

Parandus: rõivaeset on ajalooliselt nimetatud mitte kuraditaskutega vaid kuradiakendega pealiskleidiks.

Kontaktid:

e-post viljandiott@gmail.com
elektrooniline kontaktvorm