reede, 6. detsember 2013
kolmapäev, 4. detsember 2013
Uudiskiri nr 58
Väike jõuluootus on koos esimese advendiga saabunud ning seda
tunnet aitavad veelgi tekitada lähinädalatel toimuvad jõululaadad. Just
laadad ongi need kohad, kus ühistegevus ja edasiviiv konkurents ikka ja
jälle ellu ärkab. Saab kohtuda tootjatega näost näkku, küsida, kaupa
vaadata ja proovida. Julgemad ka hinna üle tingida!
Hea meel on selle üle, et hoolimata kaubanduskeskuste rohkusest
on siiski laatade pidamine ja neil käimine eestlasel veel veres.
Sellest ka jätkuvalt üleskutse osta selle aasta jõulukingitused
väikestest kohalikest ettevõtetest ja ettevõtjatelt!
Pakkuda õunasorti "Talvenauding" väikestes ja suurtes kogustes.
Asume Viljandimaal, Halliste vald, Ülemõisa küla, Paala Talu
Hind on 1eur/kg
Kontakt: Janno Tarkus tel 56698137 e-post: janno325@hotmail.com
***
Viljandi Vaba Waldorfkooli laat
Viljandi Vaba Waldorfkool korraldab 8. detsembril Pärimusmuusika Aidas heategevuslikku laata. Päev algab kell 11.00 ja lõpeb kell 15.00. Sissepääsupilet - 1€. Perepilet alates neljast inimesest 3€.
Viljandi Vaba Waldorfkooli heategevuslik laat on traditsiooniline
sündmus, kus erinevates valdkondades kauplejad müüvad peamiselt iseenda
toodangut. Peamiselt on tegemist mahe- ja loodustoodetega.
Lapsevanemad müüvad oma loomingut ja astuvad üles ka esinejatena. Lisaks toimuvad laadal ka jõuluteemalised töötoad, mida viivad samuti läbi nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Puudu ei ole ka kohvik ja õnneloos, mis kulmineerub suure lõpuloosiga.
Lapsevanemad müüvad oma loomingut ja astuvad üles ka esinejatena. Lisaks toimuvad laadal ka jõuluteemalised töötoad, mida viivad samuti läbi nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Puudu ei ole ka kohvik ja õnneloos, mis kulmineerub suure lõpuloosiga.
Viljandi Vaba Waldorfkool korraldab heategevusliku eesmärgiga
laata juba mitmendat aastat. Tänavu kogutud raha läheb uue lasteaia
hoone ehitamise toetuseks.
Lisainfot sündmuse kohta saab Karin Siig´ilt telefonil 58 029 416 või meiliaadressil siigkarin@gmail.com.
***
***
Ühistulise liikumise seminar
Ühiskond on muutumas ja samuti majandus. Tasapisi on hakanud kasvama
ühistuline liikumine, mis oli valdav Eesti riigis enne Teist
Maailmasõda. Oma riigi kodanikud tegutsesid koondudes ühistutesse ning
sellega valitsesid ise oma riiki. Täna oleme seisus, kus Eesti kodaniku
panus loob rikkust teiste riikide ühistute liikmetele.Kuidas edasi? Kas on võimalik midagi muuta?
Neljapäeval, 12.12.2013 kell 18.00 on kõik huvilised kuulama ja kaasa mõtlema avalikule loeng-seminarile TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kammersaali (r 105).
Lektoriteks on:
Jaan Leetsar (Valma külavanem, doktorikraad 1997 teemal "Kaasaegne ühistegevus ja maamajandus", ühistegevuse alaste käsiraamatute ja õpiku autor);
Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees, finantsjuht).Jaan Leetsar (Valma külavanem, doktorikraad 1997 teemal "Kaasaegne ühistegevus ja maamajandus", ühistegevuse alaste käsiraamatute ja õpiku autor);
Plaanitava ühistulise seminari eesmärk:
* Luua alternatiiv välispanganduse domineerimisele meie majandusruumis.
* Viljandi inimeste enesetäiendamine teemal – milliseid võimalusi pakuvad laenu- ja hoiuühistud
Seminari sisu:
1. "Milliseid võimalusi pakuvad praegused hoiulaenuühistud ja mis edu on sel teemal saavutatud", Andro Roos
2. "Ühistegevuse rollist moodsas ühiskonnas", Jaan Leetsar
Diskussioon – kas, kuidas ja mida teha Viljandis? Mida tuleb sellise ühistegevuse algatamisel arvesse võtta?
Seminari kestus 2- 3 tundi
Seminari kestus 2- 3 tundi
Korraldajad: Sakala Kärajad, TÜ VKA Vabakond, Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT
***
Viljandi Käsitöömess***
Viljandi Käsitöömess toimub sel aastal 13.-14. detsembril Sakala Keskuses. Kahel päeval on Viljandimaa OTT tootjad kohal ka oma toodetega. Võib teha ka ettetellimusi!
13. detsembril on kohal Kaatarusaare talu (hoidised), Koksvere veski (jahud, helbed), Annika Mätas (mesi), Pajumäe talu (piimatooted), Mesitop OÜ (mesi), Säga-Aaviku talu (juurviljad, astelpaju tooted), Anu Johani (sojaoad).
14. detsembril on kohal Sepa mahetalu (piimatooted), Säga-Aaviku talu (juurviljad, astelpaju tooted), Raismikuoja talu (külmpressõlid, teraviljatooted), Mesitop OÜ (mesi), Tõrvaaugu talu (tatratooted), Annika Mätas (mesi).
Käsitöömess on avatud reedel, 13.detsembril kell 11-18 ja laupäeval, 14.detsembril kell 10-16.
***
Tulekul
18. jaanuaril 2014 ootame uudiskirja saajaid ja huvilisi Viljandimaa OTTi kolmandat tegutsemisaastat tähistama Sakala Keskusesse. Toimub OTTi tootjate koosolek (tootjatele) ning loengud ja arutelud veidi pidulikumas meeleolus.
Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis, ehk saame aasta lõpuks juba 200 sõpra kokku!
Läbimõeldud kingioste soovides!
18. jaanuaril 2014 ootame uudiskirja saajaid ja huvilisi Viljandimaa OTTi kolmandat tegutsemisaastat tähistama Sakala Keskusesse. Toimub OTTi tootjate koosolek (tootjatele) ning loengud ja arutelud veidi pidulikumas meeleolus.
Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis, ehk saame aasta lõpuks juba 200 sõpra kokku!
Läbimõeldud kingioste soovides!
esmaspäev, 11. november 2013
Uudiskiri nr 57
Sügisõhtud muutuvad järjest pikemaks ja pimedamaks ning mõnus on meenutada suviseid toimetamisi. Seejuures on ehedalt hea süüa päikesest ja vitamiinidest pakatavat toitu. Samas hakkavad ettenägelikumad juba valmistuma ka jõulude saabumiseks. Levimas on üleskutse osta selle aasta jõulukingitused väikestest kohalikest ettevõtetest ja ettevõtjatelt, Viljandimaa OTT tootjad on teie soovideks valmis!
Hooajatooteid:
Pakkuda kolm kukke, kas kanakarja juhtideks või supiks.
Veski talu
Uusna küla
Hind ja kättesaamisviis kokkuleppel.
Kontakt: Maire, tel 51966805
Pakkuda suuremas koguses ja erinevaid sorte sibulat
MÜÜRI ÖKOTALU, tunnustatud mahetootja
Suislepa, Tarvastu vald
Hind ja kättesaamisviis kokkuleppel.
Kontakt: Liivi Raag, tel 5332 2513
***
20. novembril dokfilmiõhtu
Sakala Kärajate eestvõttel toimub järgmisel kolmapäeval, 20. novembril kell 19.00 dokfilmiõhtu Viljandi Kultuuriakadeemia Mustas Saalis. Näidatakse Artur Talviku ja Peeter Vihma filmi "Okupeeri oma müür".
Kohal on filmi autorid ning järgneb ka arutelu. Tasuta!
Facebookis sündmuse info https://www.facebook.com/events/248973848586264/
***
Ühisnädal
Novembri lõpus toimub Viljandimaa Arenduskeskuse eestvedamisel ja maakonna kodanikuühenduste ühistegevusena Viljandimaa ühisnädal, mille raames toimub kodanikuühenduse tunnustamispäev ning 25.novembrist kuni 4.detsembrini kestev külastusmäng, kus maakonna kodanikuühendused ootavad külalisi, et näidata, mida põnevat, harivat, ühiskonnale kasulikku nad teevad ning jagavad kohtadel seda huvilistega.
Täpsem programm: http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html
***
Mahetoidu pai
Väike suvine vitamiinirohke meenutus Kaatarusaare talust, saade Ilus maa: Mahetoidu pai
Kaatarusaare talust on võimalik tellida jõulupakkidesse kõiki neid suvehõngulisi ja tervislikke käsitööna valminud hoidiseid:
Maasikamoos 400ml 2.50
Mustasõstramoos 400ml 2.50
Mustikamoos 400ml 2.50
Pohlamoos 400ml 2.50
Küüslaugumoos 250ml 2.00
Mustasõstrapüree suhkruga 400ml 2.20
Jõhvikapüree suhkruga 400ml 3.00
Pohlapüree suhkruga 400ml 2.20
Astelpajumahl 300ml 2.00
Astelpajusiirup 300ml 2.20
Mustasõstramahl 300ml 1.60
Mustasõstrasiirup 300ml 1.80
Punasesõstramahl 300ml 1.40
Punasesõstrasiirup 300ml 1.60
Jõhvikamahl 300ml 2.30
Jõhvikasiirup 300ml 2.50
Pihlakasiirup 300ml 1.80
Rabarberisiirup 300ml 1.80
Tomatikaste 250ml 1.50
Talvesalat 580ml 2.00
Letšo 580ml 2.40
Mustasõstramaius 100g 2.00
Jõhvikamaius 100g 2.00
Jõulupakitellimused kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 063
***
Viljandi Käsitöömess
Viljandi Käsitöömess toimub sel aastal 13.-14. detsembril Sakala Keskuses. Kahel päeval on Viljandimaa OTT tootjad kohal ka oma toodetega. Võib teha ka ettetellimusi!
13. detsembril on kohal Kaatarusaare talu (hoidised), Koksvere veski (jahud, helbed), Annika Mätas (mesi), Pajumäe talu (piimatooted), Mesitop OÜ (mesi), Säga-Aaviku talu (juurviljad, astelpaju tooted), Anu Johani (sojaoad).
14. detsembril on kohal Sepa mahetalu (piimatooted), Säga-Aaviku talu (juurviljad, astelpaju tooted), Raismikuoja talu (külmpressõlid, teraviljatooted), Mesitop OÜ (mesi), Tõrvaaugu talu (tatratooted), Annika Mätas (mesi).
Käsitöömess on avatud reedel, 13.detsembril kell 11-18 ja laupäeval, 14.detsembril kell 10-16.
***
Mõttepaus teega
Pühapäeval, 10. novembril kell 14 oli saate "Hallo, Kosmos!" külaliseks Ameerika päritolu Taiwanis elav teemeister ja zen-munk WU DE.
Wu De on pühendanud oma elu teekultuuri sügavama olemuse õppimisele ja õpetamisele, ta on omamoodi tee-šamaan, kelle jaoks tee on inimkonda aastatuhandeid ühendanud püha taim, millel on ka ravivõime.
Loeng on eestikeelse tõlkega ning järelkuulatav 28 päeva siin: Hallo, Kosmos!
Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis!
teisipäev, 5. november 2013
Uued hoidiste hinnad
Kaatarusaare ja Säga-Aaviku talu mahetootjate hoidiste, puu- ja köögiviljade uued hinnakirjad leiad toiduvõrgustiku blogist vastavate toodete rubriikidest.
neljapäev, 24. oktoober 2013
Loodus kasvatab kõige paremini
Ajaleht Sakala 24.10.2013
Mahepõllunduse eest võitleja Anne Luik
(esiplaanil) tänavu kevadel Tartus Pargi tänaval, kuhu
mittetulundusühing Tartu Maheaed rajas lasteaedadele ja koolidele
mõeldud peenramaa. Miks ei võiks selline aiamaa olla ka Viljandi lastel?
Foto: Kristjan Teedema
Üha rohkem toetust leidev mahetootmine pole moeasi, vaid hädavajadus, mis aitab säilitada inimeste tervist ja looduskeskkonda.
Kui pereema, kes teenib väikest palka ja peab arvestama iga sendiga,
tuleb õhtul töölt ning kiirustab toidupoodi, mõtleb ta vaevalt
mahetoidule, liiati kui see on tavalisest keskmiselt kaks korda kallim.
Süvenedes aga pisutki sellesse, mida suurte ketipoodide toiduosakondades
pakutakse, mõistame, et kas või laste tervisele mõeldes tuleb püüda
midagi muuta.
Hiljuti kohtus Viljandi toiduvõrgustikus «Otse tootjalt tarbijale» osalejatega maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kes on mahe- ja tavatoitu uurinud pikki aastaid. Tema jutt tugines laborites tehtud uuringutele ja statistikale. Kõne all olid nii järjest laialdasemalt kasutatavad taimemürgid ja mineraalväetised kui ka geneetiliselt muundatud taimed.
Mürkide kasutamine on kahekordistunud
«Miks taimed hakkavad kannatama kahjustajate käes?» küsis Anne Luik kuulajatelt ning nimetas seejärel põhjuseks mürkide suhtes resistentsuse tekkimise. Siit on lihtne edasi mõelda: kui mürk enam taimekahjuritele mõju ei avalda ja neid ei hävita, tuleb seda kasutada suuremas koguses või leida uus ja veel vängem mürk, mis töö ära teeb. Kuni kahjurid ka selle suhtes tundetuks muutuvad ja ring algab otsast peale.
Maailmas on kasutusel üle tuhande taimekaitsevahendi. Euroopa laborid suudavad aga tuvastada vaid väikest osa, mis on siin ametlikult lubatud.
Peaaegu kõigist Hispaaniast ja teistestki riikidest imporditud tsitruselistest ning ka õuntest on leitud taimekaitsevahendite jääke. Neid vilju on siiski ohutum süüa kui Brasiilia või mõne muu kauge maa omi, sest me lihtsalt ei tea, mida nood sisaldavad.
«Kemiseeritud» põllumajandustoodangu seas on aga number üks viinamarjad. Juba aastaid tagasi ütles üks selle valdkonna spetsialist: «Kui korralikult pesete ja koorite, võite mõõdukalt süüa kõike, ainult viinamarju ma ei soovita.» Olukord ei ole muutunud. Ka Anne Luik hoiatas eelkõige viinamarjade ja rosinate eest. Mürgijääke on leitud isegi Türgi ökorosinatest, sest maad, millel ökoviinamarju kasvatatakse, on varem mürgitatud.
Maailmas on kümneid firmasid, kes toodavad laialt levinud taimekaitsevahendi Roundup põhilist koostisainet glüfosaati. Seda sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem, mõjutades vererakke ja suguhormoonide produktsiooni.
Läinud aastal Saksamaal analüüsitud viinamarjad sisaldasid korraga 26 taimekaitsevahendi jääki. Eriti paistsid selles vallas silma Türgi viinamarjad. Terviseriski kujutavad endast ka ülemäära mürgiseid kemikaale sisaldavad paprika, oad ja Itaaliast imporditud peasalat.
Anne Luik juhtis tähelepanu sellele, et rasvlahustuvad pestitsiidid lahustuvad ka rinnapiimas, jõudes nii imiku organismi.
Viimase kümne aasta jooksul on kasutatavate taimemürkide arv Euroopas kahekordistunud.
Muundtaimede mõju on ettearvamatu
Teine ohuallikas on geneetiliselt muundatud taimed (GMO). Sojatoodetest on lausa 60 protsenti geneetiliselt muundatud. Põhiliselt on tegemist Brasiiliast sisse veetava loomasöödaga, kuid meile jõuab ka terve hulk inimtoiduks mõeldud sojatooteid.
Pärilikult muundatud põllukultuure on kasvatatud vaid veidi üle kümne aasta. Need toodi USA-s turule kui tavasordiaretuse saadustele võrdväärsed, hindamata keskkonna- ja terviseriske.
Praegu on GMO-turul valdavad umbrohutõrjet taluvad ja haukavaid putukaid surmavad sordid, mis on võimaldanud tootjal esimesel juhul teha umbrohutõrjet, sõltumata kultuurtaime kasvufaasist, ning teisel juhul ära hoida liblikaröövikute rüüste. See on aga kaasa toonud ka probleeme.
Muundatud kultuurid on osutunud hübriidsortidest tundlikumaks haiguste ja ilmastikuolude suhtes. Umbrohutõrjele resistentsete sortide kasvatamisega on suurenenud umbrohutõrjevahendite, eelkõige glüfosaatide kasutus. Glüfosaadid ei ohusta aga ainult inimeste ja loomade tervist, vaid suruvad alla ka mullaelustiku talitlusi, sealhulgas mikrobioloogilisi protsesse. Uuemad uuringud näitavad, et glüfosaatide jäägid jäävad toodetavasse produkti, pärsivad inimese immuun- ja hormonaalsüsteemi talitlust ning võivad viia kasvajaliste muutuste tekkeni.
On kindlaks tehtud, et muundinfo kandub taimedest üle taimeviirustesse ja -bakteritesse ning taimeõietolmust ka mesilase soolebakteritesse. Mesilaste surm on kurb tegelikkus juba paljudes USA osariikides, kus muundkultuure kasvatatakse.
Putukamürki tootvad muundtaimed tapavad haukavaid, kuid mitte pistvaid-imevaid putukaid. Nii luuakse näiteks lehetäidele paremad tingimused, nendest toituvad lepatriinud ja kiilassilmad aga surevad kiiresti. Nõnda teisenevad toiduahelad.
Muundinfo võib organismis käivitada vaikiva info. Seda tõestavad katsed hiirtega: Roundupi nõrga lahuse ja muundmaisi mõjul kujunesid neil kasvajalised muutused.
Mahetootmine välistab sünteetilised väetised, mürgised taimekaitsevahendid, GMO ja hilisemal töötlemisel keemilised lisaained.
Lisaks tervise- ja keskkonnasõbralikkusele on mahetaim ka maitsvam ja parema lõhnaga, sest ta peab kasvamisega rohkem vaeva nägema. Temas on rohkem kasulikke ja vähem kahjulikke aineid. Näiteks sisaldavad loomulikult kasvanud taimed ohtramalt organismile kasulikke antioksüdante ja kuivainet ning vähem nitraate.
NITRAADID
Nitraatide mõju inimesele sõltub kogusest.
• Laborianalüüside põhjal erineb nitraatide sisaldus mahe- ja tavaköögiviljades väga suurel määral. Kui näiteks mahekartul sisaldab nitraate 99 mg/kg, siis tavaline kartul 229 mg/kg. Kapsa puhul on need arvud vastavalt 344 ja 908 ning salati puhul 808 ja 1313.
• Seedetrakti mikrofloora ja kudede fermentide mõjul võivad nitraadid muutuda mitukümmend korda mürgisemateks nitrititeks, mis reageerivad maos amiidide ja amiinidega. Nii tekivad vähki soodustavad ühendid.
Allikas: Anne Luik
Hiljuti kohtus Viljandi toiduvõrgustikus «Otse tootjalt tarbijale» osalejatega maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik, kes on mahe- ja tavatoitu uurinud pikki aastaid. Tema jutt tugines laborites tehtud uuringutele ja statistikale. Kõne all olid nii järjest laialdasemalt kasutatavad taimemürgid ja mineraalväetised kui ka geneetiliselt muundatud taimed.
Mürkide kasutamine on kahekordistunud
«Miks taimed hakkavad kannatama kahjustajate käes?» küsis Anne Luik kuulajatelt ning nimetas seejärel põhjuseks mürkide suhtes resistentsuse tekkimise. Siit on lihtne edasi mõelda: kui mürk enam taimekahjuritele mõju ei avalda ja neid ei hävita, tuleb seda kasutada suuremas koguses või leida uus ja veel vängem mürk, mis töö ära teeb. Kuni kahjurid ka selle suhtes tundetuks muutuvad ja ring algab otsast peale.
Maailmas on kasutusel üle tuhande taimekaitsevahendi. Euroopa laborid suudavad aga tuvastada vaid väikest osa, mis on siin ametlikult lubatud.
Peaaegu kõigist Hispaaniast ja teistestki riikidest imporditud tsitruselistest ning ka õuntest on leitud taimekaitsevahendite jääke. Neid vilju on siiski ohutum süüa kui Brasiilia või mõne muu kauge maa omi, sest me lihtsalt ei tea, mida nood sisaldavad.
«Kemiseeritud» põllumajandustoodangu seas on aga number üks viinamarjad. Juba aastaid tagasi ütles üks selle valdkonna spetsialist: «Kui korralikult pesete ja koorite, võite mõõdukalt süüa kõike, ainult viinamarju ma ei soovita.» Olukord ei ole muutunud. Ka Anne Luik hoiatas eelkõige viinamarjade ja rosinate eest. Mürgijääke on leitud isegi Türgi ökorosinatest, sest maad, millel ökoviinamarju kasvatatakse, on varem mürgitatud.
Maailmas on kümneid firmasid, kes toodavad laialt levinud taimekaitsevahendi Roundup põhilist koostisainet glüfosaati. Seda sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem, mõjutades vererakke ja suguhormoonide produktsiooni.
Läinud aastal Saksamaal analüüsitud viinamarjad sisaldasid korraga 26 taimekaitsevahendi jääki. Eriti paistsid selles vallas silma Türgi viinamarjad. Terviseriski kujutavad endast ka ülemäära mürgiseid kemikaale sisaldavad paprika, oad ja Itaaliast imporditud peasalat.
Anne Luik juhtis tähelepanu sellele, et rasvlahustuvad pestitsiidid lahustuvad ka rinnapiimas, jõudes nii imiku organismi.
Viimase kümne aasta jooksul on kasutatavate taimemürkide arv Euroopas kahekordistunud.
Muundtaimede mõju on ettearvamatu
Teine ohuallikas on geneetiliselt muundatud taimed (GMO). Sojatoodetest on lausa 60 protsenti geneetiliselt muundatud. Põhiliselt on tegemist Brasiiliast sisse veetava loomasöödaga, kuid meile jõuab ka terve hulk inimtoiduks mõeldud sojatooteid.
Pärilikult muundatud põllukultuure on kasvatatud vaid veidi üle kümne aasta. Need toodi USA-s turule kui tavasordiaretuse saadustele võrdväärsed, hindamata keskkonna- ja terviseriske.
Praegu on GMO-turul valdavad umbrohutõrjet taluvad ja haukavaid putukaid surmavad sordid, mis on võimaldanud tootjal esimesel juhul teha umbrohutõrjet, sõltumata kultuurtaime kasvufaasist, ning teisel juhul ära hoida liblikaröövikute rüüste. See on aga kaasa toonud ka probleeme.
Muundatud kultuurid on osutunud hübriidsortidest tundlikumaks haiguste ja ilmastikuolude suhtes. Umbrohutõrjele resistentsete sortide kasvatamisega on suurenenud umbrohutõrjevahendite, eelkõige glüfosaatide kasutus. Glüfosaadid ei ohusta aga ainult inimeste ja loomade tervist, vaid suruvad alla ka mullaelustiku talitlusi, sealhulgas mikrobioloogilisi protsesse. Uuemad uuringud näitavad, et glüfosaatide jäägid jäävad toodetavasse produkti, pärsivad inimese immuun- ja hormonaalsüsteemi talitlust ning võivad viia kasvajaliste muutuste tekkeni.
On kindlaks tehtud, et muundinfo kandub taimedest üle taimeviirustesse ja -bakteritesse ning taimeõietolmust ka mesilase soolebakteritesse. Mesilaste surm on kurb tegelikkus juba paljudes USA osariikides, kus muundkultuure kasvatatakse.
Putukamürki tootvad muundtaimed tapavad haukavaid, kuid mitte pistvaid-imevaid putukaid. Nii luuakse näiteks lehetäidele paremad tingimused, nendest toituvad lepatriinud ja kiilassilmad aga surevad kiiresti. Nõnda teisenevad toiduahelad.
Muundinfo võib organismis käivitada vaikiva info. Seda tõestavad katsed hiirtega: Roundupi nõrga lahuse ja muundmaisi mõjul kujunesid neil kasvajalised muutused.
Mahetootmine välistab sünteetilised väetised, mürgised taimekaitsevahendid, GMO ja hilisemal töötlemisel keemilised lisaained.
Lisaks tervise- ja keskkonnasõbralikkusele on mahetaim ka maitsvam ja parema lõhnaga, sest ta peab kasvamisega rohkem vaeva nägema. Temas on rohkem kasulikke ja vähem kahjulikke aineid. Näiteks sisaldavad loomulikult kasvanud taimed ohtramalt organismile kasulikke antioksüdante ja kuivainet ning vähem nitraate.
NITRAADID
Nitraatide mõju inimesele sõltub kogusest.
• Laborianalüüside põhjal erineb nitraatide sisaldus mahe- ja tavaköögiviljades väga suurel määral. Kui näiteks mahekartul sisaldab nitraate 99 mg/kg, siis tavaline kartul 229 mg/kg. Kapsa puhul on need arvud vastavalt 344 ja 908 ning salati puhul 808 ja 1313.
• Seedetrakti mikrofloora ja kudede fermentide mõjul võivad nitraadid muutuda mitukümmend korda mürgisemateks nitrititeks, mis reageerivad maos amiidide ja amiinidega. Nii tekivad vähki soodustavad ühendid.
Allikas: Anne Luik
kolmapäev, 16. oktoober 2013
Uudiskiri nr 56
Sügisesed tervitused!
Uued tootjad toiduvõrgustikus:
MUTIJÄRVE TALU, tunnustatud mahetootja
Ando Tulvik
Tarvastu vald
Tooted: kartul (sordid Läti Kollane, Juku, Ants), hind sügisel 2013 kuni 0,30€/kg.
Tel 5344 2671
OÜ Ökomaja
http://okomaja.ee/
Peeter Puna
Tooted: mahemesi, teed, kreemid, küünlad, linaõlivaha, raamatud
Mesi pärineb mahepõllumajanduslikust tootmisest, Saarjärve talu metsadest, soodest ja niitudelt Karula Rahvuspargist Võrumaalt.
Kontakt: peeter.puna@gmail.com
Hinnakirjad peagi ka blogist leitavad.
***
Kaatarusaare talu ja Raismikuoja talu Viljandis kaubakohtumistel osalemise kuupäevad on sel aastal veel:
31.oktoober
21. november
12. detsember
Tellimusi saate ikka teha:
Raismikuoja talu tel. 5665 0523
Kaatarusaare talu kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 0632
***
Loodusõhtu ravimtaimedest
Juba täna, 16. oktoobril, algusega kell 17.30 toimub Viljandi Linnaraamatukogu III korruse näitustesaalis (Tallinna tn 11/1) loodusõhtu ravimtaimedest.
Loodusõhtu külaline on Viljandimaal Suure-Jaani vallas looduspäraselt ravimtaimi kasvatava Energia Talu peremees Aivar Siim. Juttu tuleb nii ravimtaimede kasvatusest, korjamisest, kuivatamisest kui kasutusviisidest. Kohapeal võimalik sularaha eest koju kaasa osta taimetee segusid.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Loodusõhtu pikkuseks on ca 2 tundi.
Lisainfo ja osavõtusoovist teavitamine: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee
***
Kitsekasvatajatele on 23. oktoobril toimumas koolitus, kus jagab oma teadmisi thüringi kitsede kasvataja Katja Peter Saksamaalt.
Täpsema koolituse kava leiate aadressilt: http://lammas.ee/
Viljandimaalt on koolitusele minemas Inga Leemet, transpordi jagamiseks võtke temaga ühendust:
tel 555 98641
inga@arvestan.ee
www.arvestan.ee
***
Taluturu järelkaja
5. oktoobril oli ilmataat erakordselt helde ning kolmas Viljandimaa OTT Taluturg sai peetud mõnusas oktroobrikuises päikesepaistes. Tootjate sügisannid läksid hästi kaubaks ning loodetavasti said ka talvevarud soetatud!
Sakala fotograafi Elmo Riigi fotosid taluturust.
9. oktoobri Sakalas ilmunud Egon Valdaru artiklit saab lugeda toiduvõrgustiku blogis.
Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis!
kolmapäev, 9. oktoober 2013
Ajaleht Sakala: Taluturg kinkis rahvale tervist
Egon Valdaru, Sakala 09.10.2013
Laupäeval Männimäel peetud taluturg rõõmustas linlasi mahedate ja tervislike toodetega. Koju sai osta köögivilju, jahu, mett, mune ja Polli tootearenduskeskuses valmistatud pilku püüdvaid hoidiseid.
Mahekauba pakkujaid oli paarikümne jagu, mitut müügilauda kaunistasid
erksa värviga pudelid ja purgid, milles olid astelpajust, jõhvikast,
mustast sõstrast, tomatist või muust aiakraamist tehtud moosid ja
mahlad, kõigil kenad etiketid juures.
Energiapomm arvuti kõrvale
Pärnumaa Vändra kandi Kaatarusaare talu valikus oli mitu astelpajutoodet, näiteks mahl, siirup ja kõrvitsaga moos, ning pohlapüree suhkruga. Samuti pakuti tomatikastet ja letšot. Tõmbenumbrid olid siiski mustsõstra- ja jõhvikamaius, mis maitsesid tõesti väga hästi.
«Need on kontsentreeritud energiapommid,» kiitis talu perenaine Kadri Kontkar. «Arvuti kõrval istudes võib karbitäis väga kiirelt kuluda.»
Tarvastu valla Säga-Aaviku talu üllatas porgandikrõpsudega. Veel müütas ta köögivilju, astelpajumarju, õunu, astelpajumahlajooki ja keediseid.
Kaupa uudistas ja kiitis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ansambli Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyi oli kohal terve perega. Tema kaasa Terje oli vaimustuses Pärnumaa Sepa äri perenaise Nele Tamme koduköögis valminud jogurtist ja sõirast. Nele Tamm müütas veel toorjuustu ürtidega, võid ja muud kraami. Kõrvallauas pakkus talle oma toodetega konkurentsi Pajumäe talu.
Taluturu vanim müüja oli 78-aastane Jüri Rõõmusaar Raismikuoja talust Järvamaalt. Tema käest sai rukki-, nisu-, spelta-, kaera- ja odrajahu ning muid teraviljatooteid. Eestis ainsana pakub ta külpressitud lina-, rapsi- ja tudraõli.
Raplamaa Tõrvaaugu talu rahvas oli kohale toonud tatrakruubid, -tangud ja -jahu. Selle talu perenaise sõnutsi saab parima pudru, kui panna potti kolm osa vett ja üks osa tatratangu. Kui vesi on keema läinud, tuleks tuli maha keerata ja jätta puder kaane alla vaikselt podisema. Peatselt on ülitervislik ja kosutav söök valmis.
Viljandimaa au hoidis kõrgel Koksvere veski, kes pakkus jahu, kliisid ja kruupe Eestis kasvatatud rukkist, odrast, kaerast, nisust ja speltast.
Viljandimaa toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedaja Anu Johani müütas Väike-Vasara talus kasvanud soja- ja aedube. Laata korraldati kolmandat aastat, et tootjad ja tarbijad kokku saaksid ning püsivamad suhted looksid. Iga linlane võiks Johani meelest «kodustada» mõne taluniku, kes talle tervislikku toitu müüks.
«Väiketalunikel ei ole tihti aega turul kaupa müümas käia, liiati on see kallis,» selgitas ta.
Läinud aasta algusest on Viljandi OTT organiseerinud tootjate ja soovijate vahel igal neljapäeval kaubakohtumisi Leola ärikeskuse hoovis. Samas märkis Johani, et tänavu jaanuarikuust, mil tõusis elektri hind, on olnud märgata, et rahval on raha vähem. «Ostetakse rohkem hädatarvilikku, eksklusiivsemad kaubagrupid jäävad seisma.»
Taluturg võiks olla tihedamini
Terje Trochynskyi sõnutsi on sellise süsteemi toimimine suurepärane. «Leiame, et see on superidee — kõigil ei ole ju oma aiamaad või maavanaema,» sõnas ta. Terje Trochynskyi on alati taluturul käinud ja leidis, et seda võiks korraldada tihedamalt ehk igal aastaajal.
Trochynskyi rääkis, et kui kümme aastat tagasi Tallinnast Viljandisse kolis, otsis mahetalunikke, kes hakkaksid talle koju kaupa tooma. «Et ka mu sõbrad innustusid sellest toidust, oli viimaks mu kodus ja kuuri all suur ladu, mistõttu ma ei jõudnud enam asjaga tegelda ja loobusin. Nüüd olen äärmiselt tänulik inimestele, kes on selle mõtte üle võtnud ja teinud sellest hallatava ja toimiva süsteemi.»
Energiapomm arvuti kõrvale
Pärnumaa Vändra kandi Kaatarusaare talu valikus oli mitu astelpajutoodet, näiteks mahl, siirup ja kõrvitsaga moos, ning pohlapüree suhkruga. Samuti pakuti tomatikastet ja letšot. Tõmbenumbrid olid siiski mustsõstra- ja jõhvikamaius, mis maitsesid tõesti väga hästi.
«Need on kontsentreeritud energiapommid,» kiitis talu perenaine Kadri Kontkar. «Arvuti kõrval istudes võib karbitäis väga kiirelt kuluda.»
Tarvastu valla Säga-Aaviku talu üllatas porgandikrõpsudega. Veel müütas ta köögivilju, astelpajumarju, õunu, astelpajumahlajooki ja keediseid.
Kaupa uudistas ja kiitis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ansambli Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyi oli kohal terve perega. Tema kaasa Terje oli vaimustuses Pärnumaa Sepa äri perenaise Nele Tamme koduköögis valminud jogurtist ja sõirast. Nele Tamm müütas veel toorjuustu ürtidega, võid ja muud kraami. Kõrvallauas pakkus talle oma toodetega konkurentsi Pajumäe talu.
Taluturu vanim müüja oli 78-aastane Jüri Rõõmusaar Raismikuoja talust Järvamaalt. Tema käest sai rukki-, nisu-, spelta-, kaera- ja odrajahu ning muid teraviljatooteid. Eestis ainsana pakub ta külpressitud lina-, rapsi- ja tudraõli.
Raplamaa Tõrvaaugu talu rahvas oli kohale toonud tatrakruubid, -tangud ja -jahu. Selle talu perenaise sõnutsi saab parima pudru, kui panna potti kolm osa vett ja üks osa tatratangu. Kui vesi on keema läinud, tuleks tuli maha keerata ja jätta puder kaane alla vaikselt podisema. Peatselt on ülitervislik ja kosutav söök valmis.
Viljandimaa au hoidis kõrgel Koksvere veski, kes pakkus jahu, kliisid ja kruupe Eestis kasvatatud rukkist, odrast, kaerast, nisust ja speltast.
Viljandimaa toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) eestvedaja Anu Johani müütas Väike-Vasara talus kasvanud soja- ja aedube. Laata korraldati kolmandat aastat, et tootjad ja tarbijad kokku saaksid ning püsivamad suhted looksid. Iga linlane võiks Johani meelest «kodustada» mõne taluniku, kes talle tervislikku toitu müüks.
«Väiketalunikel ei ole tihti aega turul kaupa müümas käia, liiati on see kallis,» selgitas ta.
Läinud aasta algusest on Viljandi OTT organiseerinud tootjate ja soovijate vahel igal neljapäeval kaubakohtumisi Leola ärikeskuse hoovis. Samas märkis Johani, et tänavu jaanuarikuust, mil tõusis elektri hind, on olnud märgata, et rahval on raha vähem. «Ostetakse rohkem hädatarvilikku, eksklusiivsemad kaubagrupid jäävad seisma.»
Taluturg võiks olla tihedamini
Terje Trochynskyi sõnutsi on sellise süsteemi toimimine suurepärane. «Leiame, et see on superidee — kõigil ei ole ju oma aiamaad või maavanaema,» sõnas ta. Terje Trochynskyi on alati taluturul käinud ja leidis, et seda võiks korraldada tihedamalt ehk igal aastaajal.
Trochynskyi rääkis, et kui kümme aastat tagasi Tallinnast Viljandisse kolis, otsis mahetalunikke, kes hakkaksid talle koju kaupa tooma. «Et ka mu sõbrad innustusid sellest toidust, oli viimaks mu kodus ja kuuri all suur ladu, mistõttu ma ei jõudnud enam asjaga tegelda ja loobusin. Nüüd olen äärmiselt tänulik inimestele, kes on selle mõtte üle võtnud ja teinud sellest hallatava ja toimiva süsteemi.»
teisipäev, 1. oktoober 2013
UUDISKIRI NR 55
OTT TALUTURG 5. OKTOOBRIL!
Hea meel on teatada, et OTT TALUTURG toimub juba sel laupäeval, 5. oktoobril kell 11.00-14.00 Männimäel Jaani lihapoe kõrval! OTT taluturg toimub sel aastal juba kolmandat korda ja viimane aeg on tootjatele ka laupäevaks tellimused teha, sel juhul on kindel, et taluturule tulles saab ikka soovitud kauba kätte. Varasematel aastatel on talutooted olnud väga populaarsed ning kiirematel on suurem valik!
Kindlasti on taluturul kauplemas järgmised tootjad:
Köögi- ja juurviljad, hoidised
Ahjuoja talu tel 528 3702
Kaatarusaare talu kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 0632
Polli talu tonu.tyrk@gmail.com, tel 5344 7796
Säga-Aaviku toomas.allik@gmail.com
Väike-Vasara II talu anu.johani@gmail.com, tel 552 8007
Piimatooted
Pajumäe talu sirje@pajumae.ee, tel 5623 6341
Sepa mahetalu neletamm70@gmail.com
Jahud, helbed, pagaritooted
Koksvere veski koksvereveski@gmail.com, tel 5557 2563
Raismikuoja talu tel 5665 0523
Siili Äri direktor999@gmail.com, tel 5595 5954
Tõrvaaugu talu janekkuu@gmail.com, tel 5557 2329
Mesi
Annika Mätas meeemand@gmail.com, tel 506 4294
Kindlasti lisandub laupäeval veel tootjaid!
***
Kogukondliku Poliitika Konverents
12. oktoobril algusega kl 12.30 toimub Viljandis, Sakala keskuse suures saalis Kogukondliku Poliitika Konverents.
Konverentsi eesmärgiks on erakondade välise poliitiliselt aktiivsete kodanike võrgustiku loomine.
Kava:
12.30 Emil Rutiku „Energia, riik ja meie“
12.45 Roy Strider „Tardunud eestimaalane omas mahlas“
13.30 Artur Talvik „Julge eestimaalane, kus sa oled?“ (skaibi teel)
13.45 Maario Laas „Kodanikeühiskond, kas hääbuv mälestus või tõusev jõud?“
14.05 Sirkka Pintmann „Igaks alguseks ei pea olema raha“
14.20 Urmo Reitav „Kuhu liiguvad tänased noored ja kool“
15.00 kohvipaus
15.30 Andrus Kivirähk „Vabakondade ja uute inimeste tulekust kohalikku poliitikasse“
15.50 Piia Karro „Kuidas me räägime kaasa Pärnu tuleviku kujunemises“
16.05 Mati Nuut „Kodaniku kriitiline hinnang Viljandi võimukoalitsiooni tööle“
16.25 Ajurünnak võrgustiku edasise ühistegevuse osas
17.30 Konverentsi lõppsõnad
Konverentsi moderaator: Emil Rutiku
Konverents on kõigile osalejatele tasuta. Konverentsile registreerimine
http://bit.ly/kopoko
Facebooki lehekülg
***
Lõpetame ökotsiidi Euroopas!
23.-29. september oli Raadio 2-s "Lõpetame ökotsiidi Euroopas" liikumisele pühendatud nädal, mille käigus pöörati erinevates saadetes rohkem tähelepanu keskkonda ja selle kahjustamist puudutavatele teemadele.
"Lõpetame ökotsiidi Euroopas" kampaania on väga eriline: kui iga viiesajas eurooplane annab oma allkirja, võib see viia seaduseni, mis seisab vastu inimkonna isekusele. Looduse ulatuslikku hävitamist hakatakse käsitlema sarnaselt inimelu hävitamisega – sellest saab kriminaalkuritegu. Hetkel aga selline seadus puudub. Kui saame 2014. aasta jaanuariks kokku miljon häält kogu Euroopast, on Euroopa Komisjon kohustatud kaaluma, kas alustada seadusloomeprotsessi, mis muudaks ökotsiidi kuriteoks kogu Euroopa Liidus.
Lähemalt saate teemaga tutvuda ja oma hääle anda siin: www.endecocide.eu (eestikeelne leht).
Saates „Siin me oleme“ esinesid nädala jooksul Kadri Kalle (eestipoolne "Peatame ökotsiidi Euroopas” kodanikualgatuse eestvedaja), Anne Luik (Eesti maaülikooli professor, mahepõllumajanduse spetsialist: mahepõllumajandus, mesilaste suur suremus ja mõju maailmale), Agni Kaldma (Eestimaa Looduse Fond: naftareostused), Henri Laupmaa (Teeme Ära!, TedX Tallinn, Presidendi Mõttekoja liige, Eestimaa Looduse Fond).
Raadio 2 lehel on saated järelkuulatavad 28 päeva.
Kindlasti soovitame kuulata 29. september 2013 saadet "Hallo, Kosmos!" (14.00), kus külaliseks Roy Strider. Juttu on ökotsiidist, mahepõllumajandusest ja mõtteviisidest.
r2.err.ee/jarelkuulamine
***
Uus tootja toiduvõrgustikus!
KÜNNAPUU TALU
Porgand on tänavusel aastal ilus, sile ja kuiv. Peetki paraja suurusega.
Küüslauk veel lisaks. Kõik kasvanud ilma kunstliku väetiseta ja käsitsi rohitud.
Sõnnik on ainuke väetis. Ilus vaadata keldris - hoidiste riiulid on
hästi värvilised. Ainus, mida pole, on mahetoidu paberid.
Porgand 0,80€/kg, peet 0,80€/kg, küüslauk 6€/kg, sibul 1,50€/kg.
Kontakt: Marje Käppa 58 378 553, viivelehtla@hot.ee
Kohtumiseni taluturul!
neljapäev, 26. september 2013
Tartus ühistegevuse konverents 3. oktoobril
Konverents „Tootjate ja tarbijate ühistegevus“
Konverentsi pauside ajal ja pärast ettekandeid toimub mess, kus on võimalik osta Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete ja Viljandi otse tootjalt tarbijale toiduvõrgustiku (OTT) tooteid.
Küsimuste korral kirjutada e-posti aadressile info@yhistupank.ee või helistada Tartu Hoiu-laenuühistu telefonile 740 7132.
Algus: 03.10.2013 09:30
Lõpp: 03.10.2013 15:30
Lõpp: 03.10.2013 15:30
Eesti Maaülikooli peahoone aula (Kreutzwaldi 1A)
Konverentsi ajakava:Konverentsil osalemine on tasuta.
9.30−10.00 Kogunemine ja registreerumine
10.00−10.30 „Taluturu kogemused väiketootjate turustamiskanali ülesehitamisel“ (Merle Vall)
10.30−11.00 „E−piim – tootjatele turustamisvõimalusi pakkuv traditsiooniline piimandusühistu“ (Jaanus Murakas)
11.00−11.30 „Farm In TÜ – põllumeeste keskühistu kogemused sisendite ühisostmisel“ (Vahur Tõnissoo)
11.30−12.00 Paus
12.00−12.30 „Viljandi OTT (otse tootjalt tarbijale) toiduvõrgustik – vahendajateta toimiv turustusahel“ (Anu Johani)
12.30−13.00 „Ühistegevuse roll ühiskonnas“ (Jaan Leetsar)
13.00−13.30 „Ühistuline rahandus – ühistegevuse ja majanduse vereringe“ (Andro Roos)
13.30−14.30 Lõuna
14.30 −15.00 „Eesti maaelu arengukava 2014−2020 võimalused tootjate ja tarbijate ühistegevuse jaoks“ (Põllumajandusministeeriumi esindaja Aleksander Vukkert)
15.00−15.30 „Õige hinnakujundus ühistegevuses“ (Märt Riiner)
Konverentsi pauside ajal ja pärast ettekandeid toimub mess, kus on võimalik osta Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete ja Viljandi otse tootjalt tarbijale toiduvõrgustiku (OTT) tooteid.
Küsimuste korral kirjutada e-posti aadressile info@yhistupank.ee või helistada Tartu Hoiu-laenuühistu telefonile 740 7132.
teisipäev, 24. september 2013
Maaettevõtluse päev 10. oktoober: Sakala Keskus, Viljandi
10.
oktoobril toimub Viljandimaa ettevõtlusnädala raames Sakala Keskuses
maaettevõtluse päev. Ettevõtlusnädala selle aasta peateemaks on „
Paindlikkus ettevõtluses“. Maaettevõtluspäeval saavad sõna
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Maaülikooli majandus-
ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik ning paljud teised.
Käsitlemisele tulevad teemad: uue perioodi Maaelu Arengukava meetmed,
finantsinstrumendid ja maaettevõtluse arenguvajadused, ühistegevus,
lühike tarneahel, äriplaan ja strateegiline planeerimine ning
maaettevõtlus ja keskkond. Maaettevõtluse päeva modereerib Merle Adams,
Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht.
Maaettevõtluspäevale
on oodatud kõik maaettevõtjad ja maaettevõtlusega seotud isikud. Üritus
on tasuta, kuid kohtade arv piiratud. Registreerumine 1. oktoobrini
aadressil: www.eas.ee/ettevotlusnadal/
Viljandimaa ettevõtlusnädal - 10.10 -
Maaettevõtluse päeva KAVA
9.30 registreerumine ja tervituskohv
10.00 Maaettevõtluse arenguvajadused ja probleemid tulevikus aastal 2020 – Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
10.45 Suure-Jaani valla ettevõtjate ettevõtlusega seotud tõuke-ja tõmbeteguritest – Kristi Kägu, Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi vilistlane, sotsiaalteaduse magister
11.10 Äriplaan ja strateegiline planeerimine – Alar Lugu, Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus, taimekasvatuse ja finantsmajanduse konsulent
11.55 Ühistegevus – tulundusühistud – Jaan Leetsaar, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent
12.40 – 13.30 lõuna
13.30 Turustamine ja lühike tarneahel Viljandi OTT näitel – Anu Johani ja Kristi Lõhmus, Viljandi OTT
14.15 Uue perioodi MAK meetmed – Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
14.45 Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevused ja finantsinstrumendid uuel perioodil – Andres Toomet, Maaelu Edendamise Sihtasutus, projektijuht
15.15 Väike-ettevõtlus läbi Leie Hoiu-Laenuühistu pilgu – Mati Toomsalu, Leie HLÜ, juhataja
15.45 – 16.00 kohvipaus
16.00 Maaettevõtlus keskkonnatundlikul alal – Triin Luksepp, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Baltic Deal’ projektijuhi assistent
Korraldaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Lisainfo: Katri Kuusk tel 7313650, e-post katri.kuusk@nouandeteenistus.ee
Registreerimine kuni 1. oktoobrini või kuni kohti jätkub. Osalemine on tasuta!
Registreerimine
esmaspäev, 23. september 2013
Anne Luik - loeng Viljandis 26.09.2013
Kutsume loengusse, kus professor Anne Luik räägib, miks
eelistada mahetoitu. Mis meie tavatoidus on. Millised on
tavatoidu tootmise toimed keskkonnale ja mis on mahetoidu eelised.
Lektor Anne Luik endast ja loengu teemadest:
Olen Maaülikooli professor, nüüd küll juba emeriit. Olen välja arendanud loodushoidliku taimekaitse suundumusega töörühma ülikoolis. Aastakümneid tegelenud taimekaitse probleemidega, mis viisidki maheviljelusse, sest inimene ise loob oma tegevusega iseendale probleemid - luues suuri monokultuurseid põlde loob nö taimekahjureid, kasutades keemilisi taimekaitsevahendeid hävitab nende looduslikke vaenlasi.
Järelikult on oluline leida loodusega kooskõlas olevaid lahendusi. Olen kirjutanud üle paarisaja teadusartikli erinevate taimekahjurite ning nende looduslike vaenlaste teemal; juhendanud üliõpilaste uurimistöid sh üle 10 doktoritöö; esinenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, samas teinud ka palju koolitusi talunikele ning laiale avalikkusele põllumajanduse keskkonnamõjude ja maheviljeluse ning toidu osas.
Praegu olen suunanud huvi lasteaeda, sest varases eas huvi tekitamine looduse ja looduslähedase toimimise vastu on väga tähtis, et täiskasvanuna teadlikumalt toimitakse.
***
Anne Luik on Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse asutajaliige ning EMÜ Mahekeskuse loomise algataja ning rahvusvahelise mahepõllumajanduse teadusuurijate ühenduse ISOFAR asutajaliige.
Loengul saab tutvuda ja on võimalik endale soetada Anne Luige kirjutatud lasteraamatut "Liisi talu". Samuti on tasuta jagamiseks hulgaliselt trükiseid mahepõllumajanduse ning koolitoidu teemadel.
Enne loengut on võimalik huvilistel osta tootjatelt toiduvõrgustiku kaubakohtumisel Leola poe taga parklas 17.30-17.50.
Kohtumiseni ja head sügise algust!
Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT toimkond
Mahe- ja tavatoit ning selle tootmise mõju inimesele ja loodusele
Aeg: neljapäev, 26. september 2013 kell 18.00 - 20.00
Koht: Vabaduse plats 6 (Ametite maja), II korrus
Loeng on tasuta ja kaasa arutlema on oodatud kõik, kes toiduga seotud!
Lektor Anne Luik endast ja loengu teemadest:
Olen Maaülikooli professor, nüüd küll juba emeriit. Olen välja arendanud loodushoidliku taimekaitse suundumusega töörühma ülikoolis. Aastakümneid tegelenud taimekaitse probleemidega, mis viisidki maheviljelusse, sest inimene ise loob oma tegevusega iseendale probleemid - luues suuri monokultuurseid põlde loob nö taimekahjureid, kasutades keemilisi taimekaitsevahendeid hävitab nende looduslikke vaenlasi.
Järelikult on oluline leida loodusega kooskõlas olevaid lahendusi. Olen kirjutanud üle paarisaja teadusartikli erinevate taimekahjurite ning nende looduslike vaenlaste teemal; juhendanud üliõpilaste uurimistöid sh üle 10 doktoritöö; esinenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, samas teinud ka palju koolitusi talunikele ning laiale avalikkusele põllumajanduse keskkonnamõjude ja maheviljeluse ning toidu osas.
Praegu olen suunanud huvi lasteaeda, sest varases eas huvi tekitamine looduse ja looduslähedase toimimise vastu on väga tähtis, et täiskasvanuna teadlikumalt toimitakse.
***
Anne Luik on Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse asutajaliige ning EMÜ Mahekeskuse loomise algataja ning rahvusvahelise mahepõllumajanduse teadusuurijate ühenduse ISOFAR asutajaliige.
Loengul saab tutvuda ja on võimalik endale soetada Anne Luige kirjutatud lasteraamatut "Liisi talu". Samuti on tasuta jagamiseks hulgaliselt trükiseid mahepõllumajanduse ning koolitoidu teemadel.
Enne loengut on võimalik huvilistel osta tootjatelt toiduvõrgustiku kaubakohtumisel Leola poe taga parklas 17.30-17.50.
Kohtumiseni ja head sügise algust!
Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT toimkond
teisipäev, 10. september 2013
Uudiskiri nr 54
NB! Anne Luige loengu ajakava täpsustatud!
Tere, head sõbrad!
***
Tere, head sõbrad!
Sügisene saagiküllus ootab jagamist. OTT-i tootjad pakuvad omakasvatatut nii otse, neljapäevastel kaubakohtumistel kui turgudel-laatadel. Lähim "kohtumine rahvaga" on 21. septembril Viljandi vanalinnas. 26. septembril on võimalus kuulata Anne Luige loengut ja 5. oktoobril toimub traditsiooniline taluturg Männimäel.
21. septembril Viljandi 730 sünnipäeva koguperepäeval tulevad müüma OTT tootjad.
Palun tehke
ettetellimised!
Koksvere veski ( teraviljatooded) koksvereveski@gmail.com, tel 5557 2563
Kaatarusaare talu kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 0632
Ahjuoja talu (aed- ja juurviljad) tel 528 3702
Siili Äri (pagaritooted) direktor999@gmail.com, tel 5595 5954
Võibolla tuleb ka Sepa mahetalu, selgub lähiajal.
***
* Neljapäeval, 26. septembril 2013 kella 18.00 - 20.00
* Neljapäeval, 26. septembril 2013 kella 18.00 - 20.00
kutsume huvilisi loengusse, kus
professor Anne Luik räägib, miks eelistada mahetoitu. Mis meie
tavatoidus on. Millised on tavatoidu tootmise toimed keskkonnale. Mis
on mahetoidu eelised.
Lektor Anne Luik endast ja loengu teemadest:
"Olen Maaülikooli professor, nüüd küll juba emeriit. Olen välja arendanud loodushoidliku taimekaitse suundumusega töörühma ülikoolis. Aastakümneid tegelenud taimekaitse probleemidega, mis viisidki maheviljelusse, sest inimene ise loob oma tegevusega iseendale probleemid - luues suuri monokultuurseid põlde loob nö taimekahjureid, kasutades keemilisi taimekaitsevahendeid hävitab nende looduslikke vaenlasi.
Järelikult on oluline leida loodusega kooskõlas olevaid lahendusi. Olen kirjutanud üle paarisaja teadusartikli erinevate taimekahjurite ning nende looduslike vaenlaste teemal; juhendanud üliõpilaste uurimistöid sh üle 10 doktoritöö; esinenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, samas teinud ka palju koolitusi talunikele ning laiale avalikkusele põllumajanduse keskkonnamõjude ja maheviljeluse ning toidu osas.
Praegu olen suunanud huvi lasteaeda, sest varases eas huvi tekitamine looduse ja looduslähedase toimimise vastu on väga tähtis, et täiskasvanuna teadlikumalt toimitakse.
***
Anne Luik on Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse asutajaliige ning EMÜ Mahekeskuse loomise algataja ning rahvusvahelise mahepõllumajanduse teadusuurijate ühenduse ISOFAR asutajaliige.
Loengul saab tutvuda ja on võimalik endale soetada Anne Luige kirjutatud lasteraamatut "Liisi talu". Samuti on tasuta jagamiseks hulgaliselt trükiseid mahepõllumajanduse ning koolitoidu teemadel.
Enne loengut on võimalik huvilistel osta tootjatelt toiduvõrgustiku kaubakohtumisel Leola poe taga parklas 17.30-17.50.
Mahe- ja tavatoit ning selle tootmise mõju inimesele ja loodusele
Aeg: neljapäev, 26. september 2013 kell 18.00 - 20.00
Koht: Vabaduse plats 6 (Ametite maja), II korrus
Loeng on tasuta ja kaasa arutlema on oodatud kõik, kes toiduga seotud!
Lektor Anne Luik endast ja loengu teemadest:
"Olen Maaülikooli professor, nüüd küll juba emeriit. Olen välja arendanud loodushoidliku taimekaitse suundumusega töörühma ülikoolis. Aastakümneid tegelenud taimekaitse probleemidega, mis viisidki maheviljelusse, sest inimene ise loob oma tegevusega iseendale probleemid - luues suuri monokultuurseid põlde loob nö taimekahjureid, kasutades keemilisi taimekaitsevahendeid hävitab nende looduslikke vaenlasi.
Järelikult on oluline leida loodusega kooskõlas olevaid lahendusi. Olen kirjutanud üle paarisaja teadusartikli erinevate taimekahjurite ning nende looduslike vaenlaste teemal; juhendanud üliõpilaste uurimistöid sh üle 10 doktoritöö; esinenud paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, samas teinud ka palju koolitusi talunikele ning laiale avalikkusele põllumajanduse keskkonnamõjude ja maheviljeluse ning toidu osas.
Praegu olen suunanud huvi lasteaeda, sest varases eas huvi tekitamine looduse ja looduslähedase toimimise vastu on väga tähtis, et täiskasvanuna teadlikumalt toimitakse.
***
Anne Luik on Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse asutajaliige ning EMÜ Mahekeskuse loomise algataja ning rahvusvahelise mahepõllumajanduse teadusuurijate ühenduse ISOFAR asutajaliige.
Loengul saab tutvuda ja on võimalik endale soetada Anne Luige kirjutatud lasteraamatut "Liisi talu". Samuti on tasuta jagamiseks hulgaliselt trükiseid mahepõllumajanduse ning koolitoidu teemadel.
Enne loengut on võimalik huvilistel osta tootjatelt toiduvõrgustiku kaubakohtumisel Leola poe taga parklas 17.30-17.50.
***
Neljapäeval, 3.10 Tartus Konverents
"Tootjate ja tarbijate ühistegevus", korraldajaks Tartu Hoiu-laenuühistu
Ajakava ja esinejad saadan järgmistes kirjades.
***Laupäeval, 5.10 Viljandis
Toiduvõrgustiku korraldatud taluturg Männimäel. Sel aastal juba kolmas sügis. Kõik tootjad on müüma väga oodatud!
Toiduvõrgustiku korraldatud taluturg Männimäel. Sel aastal juba kolmas sügis. Kõik tootjad on müüma väga oodatud!
***Neljapäeval, 10. oktoobril Viljandis
Viljandimaa maaettevõtluse päev Viljandi Kultuurikeskuses Viljandimaa ettevõtlusnädala raames. Ettevõtlusnädala selle aasta peateemaks on „ PAINDLIKKUS“ ja hüüdlauseks „MÕTLE SUURELT“
Viljandimaa maaettevõtluse päev Viljandi Kultuurikeskuses Viljandimaa ettevõtlusnädala raames. Ettevõtlusnädala selle aasta peateemaks on „ PAINDLIKKUS“ ja hüüdlauseks „MÕTLE SUURELT“
pühapäev, 1. september 2013
Uudiskiri nr 53
Mõnusat kooliaastat kõigile! OTT pakub kohe septembris mitmeid
võimalusi teadmiste ja oskuste täiendamiseks, samuti ka talvevarude
soetamiseks.
Mahetoidu päev Sepa mahetalus Pärnumaal
Pühapäeval 8. septembril 2013.a. kell 11:30-15:00 toimub mahetoidu päev maaliliste kiviaedadega Pikavere külas Pärnumaal.
Sepa mahetalu tutvustab oma talu töid ja tegemisi.
Kohal on päevajuht lastele, võimalik kaasa lüüa erinevates põnevates mängudes.
Toimub mahetoidu tutvustus nii sõnas, kui ka maitses.
Pakutakse tasuta kerget einet, mis on valmistatud ainult mahetoorainest.
Võimalus kaasa osta erinevaid mahetooteid.
Ilma vingerpusside eest varjuks suur telk.
Meeleolu loob elav muusika Olavi Kõrre esituses.
Tasuta buss talupäevale väljub Pärnu teater Endla eest parklast kell 11.00 ja tagasi toob kell 15.00
Kogu üritus on osalejatele tasuta.
Korraldavad OÜ Sepa mahetalu ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Viljandist osalejate registreerimine vormil kuni 5. septembrini.
Värsket astelapaju
Kontakt: liidiap@hotmail.com tel 518 2565
Hilissuviste tervitustega
Viljandi Toiduvõrgustik OTT
viljandiott@gmail.com
Mahetoidu päev Sepa mahetalus Pärnumaal
Pühapäeval 8. septembril 2013.a. kell 11:30-15:00 toimub mahetoidu päev maaliliste kiviaedadega Pikavere külas Pärnumaal.
Sepa mahetalu tutvustab oma talu töid ja tegemisi.
Kohal on päevajuht lastele, võimalik kaasa lüüa erinevates põnevates mängudes.
Toimub mahetoidu tutvustus nii sõnas, kui ka maitses.
Pakutakse tasuta kerget einet, mis on valmistatud ainult mahetoorainest.
Võimalus kaasa osta erinevaid mahetooteid.
Ilma vingerpusside eest varjuks suur telk.
Meeleolu loob elav muusika Olavi Kõrre esituses.
Tasuta buss talupäevale väljub Pärnu teater Endla eest parklast kell 11.00 ja tagasi toob kell 15.00
Kogu üritus on osalejatele tasuta.
Korraldavad OÜ Sepa mahetalu ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Viljandist osalejate registreerimine vormil kuni 5. septembrini.
Lähem info sepamahetalu.wordpress.com
Laupäeval, 21. 09 tähistatakse Viljandi 730 sünnipäeva koguperepäevaga, kus lisaks kultuuriprogrammile on külalistel võimalik osta sügisesi aiasaadusi, mahekaupa ja käsitööd.
Laupäeval, 21. 09 tähistatakse Viljandi 730 sünnipäeva koguperepäevaga, kus lisaks kultuuriprogrammile on külalistel võimalik osta sügisesi aiasaadusi, mahekaupa ja käsitööd.
21.09 Viljandi 730 sünnipäeva programm
10.00-16.00 Kauplemine Raekoja pargis
10.00- kuni kauplejaid jätkub- Kirbuturg Laidoneri pargis
11.00 Sünnipäeva avakõned-tervitused linnavalitsejatelt
11.15 Meeskoor Sakala
11.40 Tantsuetteasted Viljandi koolide lastelt
12.10 Mängud kogu perele
12.45 Viljandi Nukuteatri etendus
13.30 Rahvatantsu etteasted koolinoortelt
14.00 Viljandi Gümnaasiumi segakoor
14.30 Kitarrifestivali esineja
15.00 Viljandi Huvikooli ettease, naisrühm Viljandi
15.30-16.10 Esineb Viljandi Muusikakooli ansambel
Neljapäeval, 26.09 Viljandis toiduvõrgustiku korraldatud loeng. Lektoriks Anne Luik, Maaülikooli emeriit professor. Loengus räägib, miks eelistada mahetoitu. Pärast loengut on kaubakohtumine Leola parklas.
Laupäeval, 5.10 Viljandis
Toiduvõrgustiku korraldatud taluturg Männimäel. Sel aastal juba kolmas
sügis. Kõik tootjad on müüma väga oodatud!
Värsked toodete pakkumised:
Liidia Peegel FIE, Villemi talu, Kookla küla, Pärsti vald10.00- kuni kauplejaid jätkub- Kirbuturg Laidoneri pargis
11.00 Sünnipäeva avakõned-tervitused linnavalitsejatelt
11.15 Meeskoor Sakala
11.40 Tantsuetteasted Viljandi koolide lastelt
12.10 Mängud kogu perele
12.45 Viljandi Nukuteatri etendus
13.30 Rahvatantsu etteasted koolinoortelt
14.00 Viljandi Gümnaasiumi segakoor
14.30 Kitarrifestivali esineja
15.00 Viljandi Huvikooli ettease, naisrühm Viljandi
15.30-16.10 Esineb Viljandi Muusikakooli ansambel
Neljapäeval, 26.09 Viljandis toiduvõrgustiku korraldatud loeng. Lektoriks Anne Luik, Maaülikooli emeriit professor. Loengus räägib, miks eelistada mahetoitu. Pärast loengut on kaubakohtumine Leola parklas.
Laupäeval, 5.10 Viljandis
Toiduvõrgustiku korraldatud taluturg Männimäel. Sel aastal juba kolmas
sügis. Kõik tootjad on müüma väga oodatud!
Värsked toodete pakkumised:
Värsket astelapaju
Kontakt: liidiap@hotmail.com tel 518 2565
Hilissuviste tervitustega
Viljandi Toiduvõrgustik OTT
viljandiott@gmail.com
kolmapäev, 21. august 2013
Uudiskiri nr 52
Nädalavahetusel
toimub Palu talus Tarvastu talupäev, kuhu läheb ka tasuta buss ning
lisaks on mitmetel tootjatel valminud palju head ja paremat põllul ja
aias, kui huvitab, ole hea, loe edasi.
Tarvastu talupäev ja
laat 24. augustil 2013 kell 11-16 Palu talus Tarvastu vallas
Mõnnaste külas
Tule veeda mõnus laupäev mahetalus. Tutvu mahetalu
tegemistega ja maitse mahetooteid.
Mängib ansambel RANNARADA
Ülle Jantson (akordion, väikekannel, laul), Marta Lotta Kukk
(viiul, laul), Jaano Martin Ots (kitarr).
Pakutakse tasuta kõhutäis maitsvat mahetoitu.
Tutvu mahetalude toodetega ja osta head-paremat mahetalude
tooteid kaasa. Kaupa pakuvad Tarvastu ja Viljandimaa mahetalud ja TÜ Eesti
Mahe.
Lastele mänge, võistlusi, tegevust ja võimalus ka loomi vaadata.
Kuidas saada kohale:
Tasuta buss Palu tallu väljub
Viljandist Anttila parkimisplatsilt 10.30 ja 13.30, peatusega rongijaamas kell
10:35 ja 13:35 ning tagasi Palu talust kell 13.00 ja 15.30. Oma autoga tuleb
sõita Viljandist 17 km Mustla suunas: Viljandist välja sõita Tartu poole,
Viljandi järve juures keerata paremale Mustla peale. 10 km pärast keerata
Holstre küla juurest vasakule Mõnnaste peale. Sõita 7 km, kuni tuleb Käärdi
bussipeatus – selle juures talu asubki.
Üritus on TASUTA!
Lisainfo tammevald@gmail.com või tel 5278384 Mikko.
Toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
------------------------------
Suvised tooted OTT
tootjatelt:
·
Järve-Lotuse
talu pakub:
peterselli, mis on ilus ja lopsakas.
mahepiima otse talust ostja oma
nõusse.
Asume Viljandi piirist 1 km Metsküla teed
mööda välja.
·
Väike-Vasara
talu pakub värskeid noori aedube, mis on saanud äsja valmis
(kiududeta, rohelised kaunad, sort Vaia, mahetootmine). 1 kg hind on 2,50€
Kontakt: anu.johani@gmail.com, tel 552 8007
Kontakt: anu.johani@gmail.com, tel 552 8007
·
Änniku
talu Järvamaalt pakub alõtša marju (ploome), mida on tal palju
palju. Kollaseid ja punaseid, magusad. Hind Viljandisse tuues 2€ kg.
Kontakt: Ivo tel 513 7432
·
Tarvastu
Saariku Talu palub järgmiseid mahetooteid ( hinnad kehtivad kuni 25. augustini)
Kartul, kg 0,50EUR koos KM-ga
0,60EUR
Impala: kollane, pikliku kujuga pikliku kujuga, õhukese
koorega, väga hea maitsega, sobib salatikartuliks, keetmiserks ja praadimiseks.
Gala: kollane, ümara kujuga, väga hea maitsega, sobib
salatikartuliks, keetmiserks ja praadimiseks.
Fontane: kollane, piklikümara kujuga väga hea maitsega,
õhukese koorega, kergelt mure, sobib salatikartuliks, keetmiseks ja
praadimiseks.
Vineta: kollane, lapikümara kujuga,mure, väga hea maitsega,
hea säilivusega, keetmiserks ja
praadimiseks.
Arille: kollane, ümara kujuga,keskmiselt mure, väga hea
maitsega, hea säilivusega, keetmiserks ja praadimiseks.
Maret: punase koorega, kollane, ümara kujuga,hästi mure, hea
maitsega, sobib keetmiserks ja praadimiseks.
Laura:punase koorega, kollane, pikliku kujuga, tugev kartul,
väga hea säilivusega, hea maitsega, sobib salatikartuliks keetmiserks ja
praadimiseks
Jõgeva kollane: kollane, ümara kujuga, väga hea maitsega,
sobib keetmiserks ja praadimiseks.
Pähkelkõrvits, kg
1,25EUR koos KM-ga 1,50EUR
Kaalikas, kg 1,50EUR koos KM-ga 1,80EUR
Punapeet, kg 1,50EUR koos KM-ga 1,80EUR
Mugulsibul,
kg 1,75EUR koos KM-ga 2,10EUR
Punane sibul
kg 2,25EUR koos KM-ga 2,70EUR
Õlikõrvits;
kg 1,00EUR koos KM-ga 1,20EUR
Küüslauk kg 5,00EUR koos KM-ga 6,00EUR
Talus kohapeal hinnad 15% soodsamad.
Kontakt : saarikutalu@gmail.com, tel 5663 1983
Uudiskirja koostas Kristi
reede, 16. august 2013
Uudiskiri nr 51
Suvised tervitused!
Suvi küpsetab vilju ja paljudel tootjatel on pakkuda kööki head värsket parima toidu valmistamiseks ja sahvrisse
sissetegemiseks. Saadaval on kurk, tomat, kartul, porgand, suvikõrvitsad, aeduba, värske
hernes, punapeet, küüslauk, sibul, õunad, maitseroheline, metsamarjad jne.
Tulge kaubakohtumisele ja veenduge ise või tellige kaup tootjatelt otse
koju!
22.augusti kaubakohtumisele tuuakse taas mahetatratooteid Raplamaalt Kivi-Vigalast Tõrvaaugu talust. Tatar on kasvatatud, kooritud ja jahvatatud sealsamas. Varasematel kohtumistel tatart tellinud, jäid rahule nii ostjad kui müüjad. Tatar maitseb värskelt ja paisub hästi.
22.augusti kaubakohtumisele tuuakse taas mahetatratooteid Raplamaalt Kivi-Vigalast Tõrvaaugu talust. Tatar on kasvatatud, kooritud ja jahvatatud sealsamas. Varasematel kohtumistel tatart tellinud, jäid rahule nii ostjad kui müüjad. Tatar maitseb värskelt ja paisub hästi.
Tooted: tatrakruup, tatratang, tatrajahu. 1 kg hind 2.76 €
(sisaldab käibemaksu)
Kontakt ja tellimine: Jüri-Jan Kuusik janekkuu@gmail.com, tel 55 572 329. Tellimused palume esitada nädal enne kaubakohtumist eelistatult e-postiga.
24. augustil kell 10-19.00 toimub Tarvastu talulaat Palu talus Tarvastu valla Mõnnaste külas Veeda mõnus laupäev mahetalus. Saab osta köögivilju, õunu, mune, liha, käsitööd, pakutakse süüa, lapsed saavad loomi vaadata. Kohal palju Tarvastu ja Viljandimaa mahetalusid.
Kontakt ja tellimine: Jüri-Jan Kuusik janekkuu@gmail.com, tel 55 572 329. Tellimused palume esitada nädal enne kaubakohtumist eelistatult e-postiga.
24. augustil kell 10-19.00 toimub Tarvastu talulaat Palu talus Tarvastu valla Mõnnaste külas Veeda mõnus laupäev mahetalus. Saab osta köögivilju, õunu, mune, liha, käsitööd, pakutakse süüa, lapsed saavad loomi vaadata. Kohal palju Tarvastu ja Viljandimaa mahetalusid.
Kuidas saada kohale: Talu
asub Viljandist 17 km Mustla suunas. Viljandis sõita Tartu poole, peale Viljandi järve keerata paremale Mustla poole. Kümne kilomeetri pärast näitab Holstre küla juures teeviit vasakule- Mõnnaste. Seda teed mööda sõida seitse kilomeetrit ja üle jõe kuni vastu
tuleb Käärdi bussipeatus. Talu asub kohe bussipeatuse juures vasakul.
Lisainfo Facebook ”Palu talu”, või tammevald@gmail.com või
tel. 5278384 Mikko või 56958021 Kärt.
Lähikuudel tulemas
Lähikuudel tulemas
- Sepa mahetalu külastus 8. septembril. Sepa mahetalu asub Pärnumaal Koonga vallas. Talu hooned paiknevad iidsete kiviaedaega Pikavere külas. Mahetootmisega tegeleb talu alates 2002. aastast. Rohkem infot toimuva kohta lähiajal.
- 19. septembril toimub Viljandis loeng teemal „Toit ja tervis“ Täpsem info septembri alguses
- 6. oktoobril kell 11.00-13.00 toimub Männimäel Jaani Lihapoe kõrval iga-aastane OTT taluturg, seekord juba kolmandat aastat.
kolmapäev, 31. juuli 2013
Kiire teade!
Pakkuda kohe musta ja punast sõstart ning augusti lõpust külmutatud astelpajumarja.
Tootja on nõus tooma kaubakohtumisele ja vajadusel tuuakse kaup
tellijale kätte ka teisel ajal. Marjad vajavad kiiret reageerimist!
Liidia Peegel FIE
Villemi talu, Kookla küla, Pärsti vald
must ja punane sõstar (hind kokkuleppel)
augusti lõpust külmutatud astelpajumari
Kontakt: liidiap@hotmail.com
tel 518 2565
Kõike paremat!
reede, 26. juuli 2013
Uudiskiri nr 50
Tere head sõbrad!
Viljandis müristab: kuni pühapäevani on vanalinn ja lossimäed hõivatud pärimusmuusika festivalist “Püha Müristus”.
Saabuvad sündmused
26. ja 27. juulil 2013 kell 12 - 20 Viljandi Pärimusmuusikafestivali toidualalal Kahvliahvi Kokakooli suure laua taga saavad kokku lapsed, nende pereliikmed ja šefid kokad.
Kokakooli lipukiri kõlab: lase laps kööki!
Kahvliahvikeste taga seisavad: Merle Liivak, Helen Saluveer, Häli Tarum, Kristel Aver, Moonika Maidre ning teised head ja ilusad vabatahtlikud. Kontakt: kahvliahvid@gmail.com
Reede, 26. juuli
Kl 12 Kaari Onni „Metsateemalised fantaasiakoogid“
Kl 14 Toomas Lääts „Preili Porgand ja tema salapärased saatjad“
Kl 16 Mari-Liis Ilover „Priima Pannkookla“
Kl 18 Liisi Eesmaa, Britt Samoson, Xenia Joost – Moeteemaline
toidudisaini-workshop „Söö mu ilu!“ (Peakatted, kaelaehted, käevõrud)
Laupäev, 27. juuli
Kl 12 Sille Poola „Puuviljane sünnipäevapidu“
Kl 14 AKU (Alari Orav, Kaarel Kala ja Uku-Kristjan Küttis) „Geomeetriline
kokakunst“
Kl 16 Peeter Pihel „Metsapasta aeg! Nõgesepasta ja metsaürtidest pesto.“
Kl 18 KAOS (Margit Argus, Margit Aule, Maris Kerge, Mae Köömnemägi) –
Arhitektuuriteemaline toidudisaini-workshop „Viljandi 2113“
26. ja 27. juulil 2013 kell 14 - 20 pakub Viljandi spordihoone II korrusel ruumis 304 väga “Otse Tootjalt Tarbijale” hoolitsusi OTT-i toimkondlane Heli Arak, kelle põhitegevuseks tänavu on massaaž. Heaoluprogrammi “Jalad kergeks” kava vt lähemalt http://arakheli.blogspot.com/2013/07/jalad-kergeks-viljandi-spordihoones-26.html
Kauplemine
- Kaatarusaare talu ei pruugi suvel küll Viljandis neljapäevaõhtustel kaubakohtumistel kohal olla, aga värskeid marju, köögivilju, hoidiseid saab ikka tellida. Lihtsalt kohaletoimetamise aeg ja koht lepitakse tellijaga igakordselt telefoni teel kokku.
Tellimine: Kadri Kontkar, kadrikontkar@hotmail.com, tel 53 480 632.
- Säga-Aaviku mahetalu pakub Viljandi turul müügiks värsket kartulit ja köögivilja (tomat, kurk, naeris, punapeet, porgand, sibul, küüslauk, kapsas jms). Kes soovib võib teha ka ekstratellimusi, suurematele kogustele võimalik peale turgu ka kojuvedu. Kuivõrd hinnad on praegu pidevas muutumises, täpsustme need konkreetse ostu puhul.
Info 56 24 48 50, Sirje Allik.
- Ahjuoja talu tuleb suvel igale kaubakohtumisele, kaasas värsked juur- ja köögiviljad: kartul 0.50€ / kg, salatikurk 0.60€ / kg, hapenduskurk 0.80€ / kg, porgand 0.80€ / kg, hernes 2.50€ 7 kg; metsamustikad (kui on), 3.50€ 7 kg. Hind võib nädala jooksul soodsamaks muutuda, tellimisel tasub täpsustada!
Kontakt: Ilmar Põrk, tel 528 3702
- Renno Nurmela kasvatab Viljandimaal ja müüb broileri liha 4 €/kg ja parti 6 €/kg (maheliha). Kättesaamine kokkuleppel müüjaga.
- Väike-Vasara II talu pakub rohelisi türgi või aedube, sort "Vaia". Tunnustatud mahetaimekasvatus. Ubade hind 3€ kg. Samuti võib küsida karusmarju, hind kokkuleppel. Tellimine: tel 552 8007, anu.johani@gmail.com
- Saadaval on tänavune värske mesi!
OTT-i mesinike kontakte vt http://viljandiott.blogspot.com/p/munad-piim-mesi.html, hinnad küsi tellimisel kindlasti üle!
Rõõmsate kohtumisteni!
Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT toimkond
viljandiott@gmail.com
Tellimine:
Postitused (Atom)