reede, 31. jaanuar 2014

Esiemade tarkusi järgides

Emeriitprofessor Selma Teesalu kiitis Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminaril kodumaiseid toiduaineid.

Foto: Marko Saarm / Sakala
Ajaleht Sakala 30.01.2014

Mõnda inimest ei muuda aastad sugugi vanemaks. Just selline lohutav mõte tekkis 18. jaanuaril Sakala keskuses Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT aastapäevaseminari peaesinejat emeriitprofessor Selma Teesalu jälgides.

Kindlasti on ka teadlik toitumine tema tugeva tervise garantii, mis lubab tal veel aastaid pärast 80. sünnipäeva Tartu ülikooli apteegis toitumiskonsultandi tööd teha ja loenguid pidada.

Sportlik ja ärksa vaimuga Selma Teesalu ütles, et on valmis ka Viljandis huvilistele nõu andma, aga vastuvõtu korraldamisega läheb veel pisut aega.

Rukkileib on parim
Igal toitumisasjatundjal on oma lemmikud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor Raivo Vokk ei väsi kala propageerimast, Selma Teesalu ei saa mööda mustast Eesti rukkileivast ja linaseemnetest. Teesalu soovitab musta leiba nii lastele kui suurtele väsimuse peletamiseks. Leivakuubikud võiksid tema arvates alati laual kättesaadavad olla ning pisut kuivanud leib on parem kui päris värske.

«Leib sisaldab palju B-grupi vitamiine ja on suurepärane ajutoit. Pidage aga meeles, et leiba tuleb suus nii kaua mäluda, kuni see muutub magusaks. Nimelt ei ole inimese seedekulglas ensüüme, mis leiba lagundaksid. Need on ainult meie süljes,» selgitas ta vajadust süüa aeglaselt ja rahulikult.

Küsimus ei ole pelgalt vajalike ainete maksimaalses omastamises, vaid ka selles, et halvasti mälutud leib koormab liigselt seedesüsteemi.

«Süljenääre ja kõhunääre töötavad koos. Kui neelame leiva ruttu alla, ei hakka kõhunääre tööle ja magu satub liiga suure koormuse alla,» rääkis Teesalu.

Tema sõnul on mõnes koolis, kus on järgitud soovitust hoida leivakuubikuid lastele käepärast, see üle ootuste head vastuvõttu leidnud. «Lõuna kõrvale tihtipeale enam leiba süüa ei jõuagi, aga mõne aja pärast, kui kõht tühjaks läheb, on see suurepärane kosutus ja võtab ka peavalu ära.»

Meie enda linaseemned
Linaseemned on Selma Teesalu kinnitusel head seedehäirete puhul. Nende abil paraneb immuunsüsteem ja väheneb vastuvõtlikkus haigustele. Nad kahandavad ka reumatoidartriidist põhjustatud vaevusi.

Peale rohkete limaainete sisaldavad linaseemned aga ka sinihappe glükosiidi linamariini, mis hävineb vaid kuumutamisel. Sellepärast ei tohigi kuumutamata linaseemneid süüa. Kuivalt kuumutamisest (röstimisest) pole kasu, sest seemned peavad olema termilise töötlemise ajal vedelas keskkonnas. Parim on keetmine, aga ka sepikutaignasse lisatud linaseemned kaotavad küpsemisel oma kahjuliku toime.

Eestis on müügil Moostes toodetav linaseemnejahu, kust töötlemise käigus on linamariin juba eemaldatud. Küll on selle jahuga teine mure: enamikus toidukauplustes ja mõnes apteegiski seisavad selle pakid lihtsalt riiulil. Linaseemnejahus sisalduvad oomega-rasvhapped niisugust säilitamist ei talu ja rääsuvad. Seda jahu tohib hoida ainult külmas ja pimedas. Jälgida tuleb ka pakile trükitud säilivusaega.

Linajahu tarvitamist võib alustada paarist teelusikatäiest päevas ja kogus ei tohiks ületada paar korda võetud kuhjaga supilusikatäit päevas. Lastele on sobivad väiksemad kogused. Fütoöstrogeenide sisalduse tõttu ei sobi linaseemned rasedatele.

Selma Teesalu sõnul aitab õige toitumine tuju üleval hoida. Ta soovitab söögikordade vahel maiustada puu- ja köögiviljadega ning tarbida süsivesikute kõrvale kindlasti valgurikast toitu. See sisaldab aminohapet trüptofaani, mis on serotoniini ehk niinimetatud hea tuju hormooni lähteaine.

Suure trüptofaanisisaldusega on kalad, kalkuniliha, täisteratoidud, riis, läätsed, sarapuu- ja maapähklid, munad ning seesami- ja päevalilleõli.

Asi on aga keerulisem, kui esialgu paistab. Kui süüa ainult valke või valke ja rasvu koos, ajus serotoniini ei toodeta. Küll aga laseb ka väikese koguse valgu söömine koos suurema koguse süsivesikutega trüptofaanil kergesti ajju siseneda ja serotoniini tekib piisavas koguses.

Serotoniin osaleb emotsioonide genereerimisel, aga pärsib ka söögiisu ja soodustab maos lima kaitsekihi moodustumist.

Nii suhkur kui tärklis võimaldavad ajul toota serotoniini, suhkruasendajad seda ei tee.

Serotoniini tekib vähem talveperioodil, mil tunneme puudust päikesevalgusest. Selma Teesalu sõnul on ainus tubane allikas, mis selle tähtsa hormooni teket soodustab, küünlavalgus.

Salamõrtsukas margariin
Sellest on mööda üle kümne aasta, kui Selma Teesalu hoiatas Sakala veergudel margariini eest, nimetades seda salamõrtsukaks. Nimelt sisaldab margariin hüdrogeenitud rasvu.

Praegu on hüdrogeenimise teel saadud transrasvad üha laiemalt kasutusel, neid leidub saiakestes, küpsistes, kompvekkides ja mujal. Kalli või asemel tahkestatud õlide kasutamine on küll majanduslikult kasulik, ent inimese organism ei suuda neid toidutööstuse pakutavas koguses vastu võtta.

«Transrasvhapped ei ole inimese ainevahetusse iial kaasatud olnud ning meie organism ei tunne neid ära. Transrasvhapped hävitavad rakke ning toovad kaasa südamehaiguste, vähktõve ja muude süvenevate krooniliste haiguste väljakujunemise riski,» kirjutab Teesalu oma raamatus «Toitumine. Kehakaal. Tervis».

Vaieldamatult halvasti mõjuvad inimeste ja teiste elusolendite organismile ka geneetiliselt muundatud taimed. Kõiki halbu tagajärgi, mida niisugune toit endaga kaasa toob, veel ei teatagi.

Kodumaiseid õunu ja tomateid süües sellist ohtu ei ole.

Viljandis kõneldes peatus Selma Teesalu ka moodi läinud jamsijuurel. Ta rääkis, et inimese organism sisaldab keerulise nimega hormooni des­oksüepiandrosteroon (DHEA), mida nimetatakse ka nooruse hormooniks. Seda toodavad inimese aju ja neerupealised ning selle kontsentratsioon langeb vanuse kasvades drastiliselt, ulatudes 80. eluaastaks vaid 5–29 protsendini maksimumtasemest.

Jamsijuure preparaadid
Oleks lihtne lahendus manustada sünteetilist DHEA-d, aga see ei ole hea mõte, sest see võib tõsta hormooni taseme organismis kontrollimatult kõrgele ja tekitada ohtlikke kõrvalnähte.

Üks võimalus DHEA taset tõsta on jamsijuure preparaatide kasutamine. Soovitavalt võiks seda teha kaks korda aastas: veebruaris-märtsis ja novembris-detsembris.

See on iga inimese enda otsustada, kas ta tahab oma organismi looduslikesse protsessidesse kunstlikult sekkuda, aga kui pinge on suur ja stress võtab tegutsemisjõu, võib jamsijuur olla üsna ohutu vahend sellest üle saamiseks.

Küsimusele, kas preparaat on mingil juhul ka vastunäidustatud, vastas Selma Teesalu, et see ei sobi inimestele, kes kasutavad psühhiaatri väljakirjutatud ravimeid.

SÖÖMINE

Teadlane soovitab unustatud toitumiskombeid.

• Joo piima eraldi, mitte koos toiduga. Magusa kõrvale see siiski sobib.

• Keedetud ja hautatud toidud seeduvad paremini.

• Kui võimalik, söö alati värskelt valmistatud toitu.

• Väldi jääkülmi toite ja jooke.

• Mälu toit korralikult läbi.

• Pärast sööki istu veel mõni minut vaikselt või kergelt vesteldes.

• Ära jäta toidukordi vahele.

Allikas: Selma Teesalu, «Toitumine. Kehakaal. Tervis»


Tiina Sarv, reporter

esmaspäev, 27. jaanuar 2014

Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT uudiskiri nr 62

Täname kõiki neid tootjaid, esinejaid ja kaasamõtlejaid, kes meiega koos 18. jaanuaril aastapäeva tähistasid!

Kohal oli ligi 30 tootjat, sealhulgas külalistena Uma Mekki tootjad Võrumaalt. Kokku oli registreerunuid 70, lisaks need külalised, kes kasutasid head võimalust oma varusid täiendada otse tootjate lettidelt.


Eriti suur tänu Maamajanduse Infokeskuse Maaeluvõrgustikule ja eriti toimekatele Reve Lamburile ja Krista Kõivule. Võrgustik toetas meie nii suurejoonelist tähistamist Sakala Keskuses ning maitsvat lõunasööki!


***
Värske kala!

On võimalik pakkuda kolm-neli korda nädalas värsket koha.
Viljandi piires võimalik kaup kohale tuua.

Kontakt: Valmo Kilk tel: 5228147


***
Pakkuda head söögikartulit ja küüslauku

MÜÜRI ÖKOTALU, tunnustatud mahetootja
Liivi Raag
Suislepa, Tarvastu vald
Tooted: punapeet, küüslauk, hea söögikartul

Kontakt: liivilehot@hot.ee, tel: 53322513


***
Piimatooted postiga pakiautomaati
Viljandimaa OTTi aastapäeval Mikko Rahtola ettekandest innustust saanud Nele Tamm pakkus välja võimaluse tellida Viljandisse kuni aprillini piimatooteid pakiautomaati.

SEPA MAHETALU, tunnustatud mahetootja
FIE Nele Tamm
http://sepamahetalu.wordpress.com/
Tooted: kohupiim, kodujuust, toorjuust, sõir, jogurt, jäätis, või, vahukoor, feta

Kontakt: neletamm70@gmail.com


***
Taimeteed Valgamaalt

Ööbiku talu Valgamaalt pakub võimalust tellida erinevaid taimeteesid. Täpsem info ilmub peagi ka blogisse.
Tootja infoga saab tutvuda kodulehel http://www.taimetee.ee

Inge Põder-Männiste
Kontakt: inge.podermanniste@gmail.com, tel: 5295578


***
Kaatarusaare talu osaleb kaubakohtumistel Viljandis taas järgmistel kuupäevadel:

30. jaanuar
20. veebruar
13. märts
3.aprill
24. aprill

Tellimused saab teha:
kadrikontkar@hotmail.com, tel: 53480632

***
Selma Teesalu raamatust

18. jaanuaril toimunud Selma Teesalu ettekandes mainis ta enda raamatut "Laste ja noorukite osteoporoos - luude hõrenemine" (Selma Teesalu Tartu, 1998), mida on võimalik veel Viljandis osta.
Raamatu hind on 5 eurot. Soovi korral kirjuta aadressile viljandiott@gmail.com.

***
Maramaa Kliinikus on müügil väike kogus Tõrvaaugu talu tatratooteid ning teisi tervisetooteid.
Huvilised saavad ostma minna Maramaa pst. 5, Viljandi.

***
Toimuvad müravaba metsatöö päevad
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldab 28.-29.01.2014 Viljandi lähistel müravaba metsatöö päevad, kus tööd tehakse kirveste, käsisaagide ja hobustega.
Tänapäevase mehhaniseeritud metsanduse taustal on väikeettevõtjale ja väikemetsaomanikule tihti probleemiks väikeste puidukoguste, erisortimendi ja üldse harvesterist murimata puidu
kättesaadavus. Siis ei jäägi üle muud kui oma oskuste ja vahenditega metsa minna,  ütles Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse programmijuht Priit-Kalev Parts.

Lisaks üliõpilastele toovad müravabad metsatööpäevad kokku teisigi inimesi, kelle igapäevatöö on seotud nii metsanduse kui hobumajandusega.

 Kui hakkasime praktikajuhendaja Mihkel Maalaga kokku klapitama metsanduspraktika õpieesmärke, kättesaadavaid lanke ja logistikat, selgus, et Viljandile lähedal on üks õpetlik ja praktika jaoks paraja suurusega tööots välja pakkuda Saarepeedi külas. Et koht on minu kodutalust kiviga visata ja olen ise aastaid kodused metsatööd ära teinud oma maatõugu märaga, tundus vahva mõte paariks päevaks sisepõlemismootorid välja lülitada,  kirjeldab idee saamislugu ka dokumentaalfilmis "Hobusemehed" (Lõunameedia OÜ, 2013) võtmetegelasena üles astunud Priit-Kalev Parts.

Mõttest võttis vedu ka Raplamaa haljastusettevõtja Vello Tamm (Proudly OÜ), kes oma tegemistes kasutab ainult Eestis ohustatud hobusetõuge. Müratu metsatöö päevadel tutvustab ta eripalgelisi moodsaid hobutöövahendeid ja Eesti  raskeveomära Hämariku võimeid. "Vaatamata tehnika arengule on hobutöödel ka tänapäeval oma koht ja kasutamata äriline potentsiaal," on Tamm veendunud.

Kuna ehituspärandi ja pärandmiljöö hooldus- ja parandustöödel on sageli võtmeline oskuslik ja peenetundeline lähenemine kõrghaljastusele, tutvuvad rahvusliku ehituse üliõpilased müratu metsanduse päevadel ka arboristi varustuse ja elukutsega Arvi Koitve juhendamisel.

Ettevõtmise salvestab Viljandimaal tegutsev filmitootja Imre Annus (OÜ Lõunameedia). Teoksil filmi peaeesmärgiks on analüüsida ja tutvustada traditsioonilise metsatöö näitel ergonoomikat selle elulises tervikus toitumisest ja riietumisest saagide-kirveste hooldamiseni. Filmis saavad sõna mitmed metsanduse ning töötervishoiuga tegelenud inimesed ning Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Spordimuuseumi teadurid.  Moodsate töövahendite võimsus ja kättesaadavus on muutnud meid paljude töö igavikuliste aspektide suhtes pimedaks. See film tõstatab laiemaid küsimusi tööheaolust
ja töö mõttest inimolemises.

Päevad saavad teoks Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala kahenädalase metsanduspraktika raames. Kuna müratus vähendab oluliselt ka metsatöö ohutaset ja tõstab selle meeldivust, on müravabadele metsatööpäevadele huvilised lahkesti uudistama oodatud 28.-29.01.2014 Saarepeedi külas Viljandi vallas KAART

Täiendav info: Priit-Kalev Parts, 527 8875,
priit.kalev.parts@ut.ee<mailto:priit.kalev.parts@ut.ee>

***
Aastapäeva jäädvustused

Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT aastapäeval filmitud intervjuusid Mikko Rahtola ja Priit Oksaga saab näha 3. veebruaril Tallinna TV-s.
Ühtlasi pannakse need üles ka Tartu Hoiu-laenuühistu videokanalisse, kus on üleval juba väga palju materjali ühistegevuse kohta.


***
Loodusõhtud Viljandis

Tulekul loodusõhtu Viljandi Linnagaleriis 19.02.2014, külaliseks loodusfotograaf Remo Savisaar, teemaks "Elamusi loodusest".
Fotodega saab tutvuda: blog.moment.ee/
Lisainfo ja osavõtusoovist teavitamine: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee


Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis

neljapäev, 23. jaanuar 2014

Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT uudiskiri nr 61

Pakkuda küülikuliha ja nahkasid

Heli Aaste
Pilistvere kandis
heli.aaste@mail.ee
tel 56 811 295

Küülikute toiduks vajamineva juurvilja kasvatab ise mürke kasutamata ja heina teeb oma maa pealt. Mahevili on ostetud. Jõusööta ei kasuta. Loomad elavad laudas aedades, puurides on ainult poegivad emasloomad.
***

Pakkuda ehtsas rehetalu suitsusaunas suitsutatud sinki!
Järgmine suurem ports valmimas jaanuari lõpuks ja kilo hinnaks 11 eurot.
Valmistatud täiesti ehtsast eestimaisest lihast ja esiisade valmistusmeetodil. Lihad on suitsus 3 ööpäeva.

Tellimused: mahesuitsuliha@gmail.com
Koduleht: http://www.suitsusaunasink.com
***

Kaatarusaare talu osaleb kaubakohtumistel Viljandis taas järgmistel kuupäevadel:

30. jaanuar
20. veebruar
13. märts
3.aprill
24. aprill

Tellimused saab teha:
kadrikontkar@hotmail.com, tel 5348 0632
***

Loodusõhtu Viljandis: „Inimene, Loom ja Piirid“

Kolmapäeval, 22. jaanuaril, algusega kell 17.30 toimub Viljandi  Linnaraamatukogu III korruse näitustesaalis (Tallinna tn 11/1) loodusõhtu inimesest, loomast ja piiridest nende kahe vahel. Mis seda arusaamist määrab? Millised on suhtumised looma? Eripärased loomad meie ümber?

Loodusõhtu külaline on zooloog Tiit Maran.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Loodusõhtu pikkuseks on ca 2 tundi.

Lisainfo ja osavõtusoovist teavitamine: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

PS! Tulekul loodusõhtu 19.02.2014 Remo Savisaar "Elamusi loodusest".

Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis

teisipäev, 7. jaanuar 2014

Viljandima​a Toiduvõrgu​stik OTT uudiskiri nr 60

Soovime Viljandimaa toiduvõrgustiku tootjatele saagirikast ning tarbijaterohket aastat!
Ning kõikidele uudiskirja lugejatele soovime arukaid valikuid ning tervislikku toidulauda uuel aastal!

Aastat alustame hea uudisega, pakkuda on kanamune!

Riina Piir, kanapidaja
Laane talu Sürgavere külas
Talu tegeleb põhiliselt lambakasvatusega, lisaks on kanad. Lindude sööt segatakse kodus ise ja see ei sisalda GM päritolu aineid. Kanad saavad olla sobiva ilmaga õues.

Hind:
suured munad 10 tk 1,50€
väiksed munad 10 tk 1 €

Kontakt:
tel 56 665 488
riinapiir@hot.ee


****

Kõik huvilised on oodatud koos meiega tähistama!

Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT 2. aastapäeva tähistamine 18. jaanuaril 2014 Sakala Keskuses

Päev on planeeritud kahes osas, hommikupoolikul on oodatud ainult toiduvõrgustiku tootjad ning alates kell 12.00 kõik külalised.


Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele.

PÄEVAKAVA:

Toiduvõrgustiku tootjate koosolek

 9.30 Tootjate kogunemine ja tervituskohv

10.00 Tootjate tagasivaade ja tulevikuplaanid
 

Turundamine – Mikko Rahtola, Palu mahetalu peremees

***

Seminar tootjatele ja tarbijatele 12.00 - 17.00


12.00 – 13.00 Toodete müük ja lõuna

* Mahetoit ja nõuandeid aiapidajale – Mikko Rahtola

* Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajad

* Toitumissoovitused kogu perele - Selma Teesalu

* 14.45-15.00 Kohvipaus

* Uus võimalus Isemajandavaks Eestiks - Märt Riiner

* Koksvere veski toodete tutvustus

* Toiduvõrgustiku tootjate tutvustus

* Kokkuvõtted ja Viljandimaa Toiduvõrgustiku tegemised aastaks 2014


Päeva juhib Priit Oks, Urissaare Rantšo peremees

Esinejatest:

Mikko Rahtola, Palu mahetalu peremees, loe lähemalt blogist

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku esindajad - Maaeluvõrgustiku olulisim tegevus on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames toetust saanud projektide heade näidete kogumine ja levitamine, loodud on PROJEKTINÄIDETE ANDMEBAAS (maainfo.ee)

Selma Teesalu - meditsiinidoktor, M:D., PhD., Tartu Ülikooli arstiteaduskonna emeriitprofessor. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna raviosakonna 1954. a. Teadustöid ilmunud toitumise ja seedesüsteemi regulatsiooni alalt. Algatanud Eestis seedesüsteemi talitluse uurimise seoses difuusse endokriinse süsteemiga, eeskätt serotoniini ja koletsüstokiniiniga. Kaitsnud sellel alal meditsiinidoktori kraadi 1975. a. On üks osteoporoosi probleemiga tegelemise algatajaid Eestis, Eesti Osteoporoosi Seltsi ja Eesti Toitumisteadlaste Seltsi asutajaliige.
Kohapealt on võimalik osta raamatut "Toitumine. Kehakaal. Tervis", hind 10€.

Märt Riiner, Tartu Hoiu-laenuühistu
Ettekandes tutvustab, kuidas Eesti vekslid ja Tartu Hoiu-laenuühistu saavad kujuneda vahenditeks,et eestimaine ettevõtlus ja tootmine uuesti jalgadele aidata.

Huvilistele osalustasu 2€


Võimalusel palume end registreerida Maamajanduse Infokeskuse kodulehel

Kohtumiseni Sakala Keskuses!

Hakka toiduvõrgustiku sõbraks ka Facebookis


Uudiskirja koostas Liina

Viljandimaa OTT toimkond

esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Soomlasest mahemees harib Eesti maid

Palu on üks viiest talust, mis moodustavad osaühingu Tammevald ja kus tegeldakse eelkõige seemneköögivilja kasvatamisega. Fotol on Palu talu tillipõld, millest osa on juba üles võetud.  Foto: Elmo Riig / Sakala


















Ajaleht Sakala 31.08.2013

Soputades kunagise kuivatimaja pööningul hernevihtu, mis puittala külge just nagu silgud ritta on kinnitatud, ütleb Mikko Rahtola, et varsti peab neil külge pöörama, muidu võivad sissepoole jäänud kaunad hallitama minna.Sedaviisi kuivatatakse Palu mahetalus seemneherneid. Õue peal on rodus veel Türgi ubade vihad. Neid ripub raudkonksude küljes maakivist kõrvalhoone räästa all ja ka nööril, kuhu sobiks sama hästi pesu kuivama panna.

Kaks tuhat mahlapuud

Palu peremees Mikko Rahtola tegeleb peaasjalikult köögiviljaga. Palu talu on üks viiest majapidamisest, mis moodustavad osaühingu Tammevald. Kolm Tammevalla talu asuvad Soomes ja kaks Tarvastu vallas Mõnnaste külas.«Kasvatame köögivilja seemneks ja müüme seda,» tähendab Rahtola ning märgib, et valik on neil hea. «Nii jagub töölistele ka talvel puhastamist ja sortimist.» Varem kasvatas Rahtola ka teravilja ja ristikut ning poolteist hektarit oli maasikate all. «Olime vist ühed esimesed, kes karpides mahemaasikaid müüsid. Läksime nendega Tallinna, Viljandisse ja Pärnusse,» räägib ta. Siis jäi aga maasikakasvatus soiku. Häda oli selles, et suvi tõi väga palju tööd, samas kui ülejäänud aastal polnud midagi teha.

Osaühingul on praegu ainult üks põhitööline ja see on naine. Rahtola sõnul sai suured traktorid väiksemate vastu välja vahetatud: nii on ühest küljest otstarbekam ja teisalt tuleb naisterahvas väiksematega paremini toime. Vahepeal, eriti õunapuude lõikamise ajal, toimetab ettevõttes ka hooajatöölisi.

Osaühingul on Halliste vallas kaks tuhat õunapuud. «Ilmselt 1975. aasta paiku istutatud Õisu sovhoosi aiaks,» nendib Rahtola ning lisab, et need ostis Tammevald pärast seda, kui ta oli ehmatusega näinud, kui palju selles aias õunu on ja kuidas need kõik autoga prügimäele viiakse. Pärast puude soetamist selgus, et mahlaõuna ostjaid pole kuigi palju. Nii tuli ise mahla tegema hakata. «Mul on osalus ka Soome  mahlaettevõttes ja tundub, et sel aastal saame ühe Tartu tootjaga kaubale,» kõneleb Rahtola.

Mõnnastesse mahedaks

Soomes agronoomi ja mahenõustaja ametit pidav Mikko Rahtola tuli Eestisse põllumeheks 1998. aastal. Tema Soome kodu asub Helsingist sada kilomeetrit põhja pool Lahti lähedal.Esialgu oli Tammevallal Eestis ainult maa ja mitte ühtegi hoonet.
«See käis niimoodi. Olime naabrimehega, kes on mahe nagu meie, Soomes kohtunud ja arutanud, et peaks Viljandimaal mahetootmisega tegelema. Nemad olid osa vanaisa maid tagasi saanud ja meie tahtsime maad osta. Esialgu tegime põldu ja siis asusime otsima elukõlblikku maja. Naaber leidis siit kõrvalt elamise ja üks vanem proua, kes ei jõudnud enam Palu talu pidada, küsis, kas tahan seda ära osta,» jutustab Rahtola.
«Tahtsin,» jätkab ta. «Eks siin ole kõige paremad maad ja koht on mõnus. Ilus on — ei ole nii tasane nagu Põhja-Eesti — ja tuttavaid oli ka ees.» Praegu on osaühingul maad kokku 160 hektarit: Päidres rohkem ja Mõnnastes vähem.

Algusaastate kohta ütleb Rahtola, et see, mis Eesti maaeluga toimus, tundus päris hirmus. «Pangad laenu ei andnud, toetust ei olnud ja maailmaturu hinnad olid põhjas. Lausa kole oli vaadata, kui raske kõik oli. Jõudsime siis otsusele, et harime maad niipalju, et see püsib korras. Mahepõldudel tuleb umbrohuga kõvasti võidelda. Selle kontrolli all hoidmiseks kasutatakse Tammevallas näiteks viljavaheldust ja masinat, mida Rahtola nimetab leegitajaks. «Leegitajal on gaasipudelid ja teda lükatakse vagude vahel kahe ratta peal edasi. Kui umbrohi on väike, siis kõrvetab ta selle ära,» selgitab ta ning mainib, et Soomes on niisugune masin tavaline, aga Eestisse jõudis see mõnevõrra hiljem.

Eesti keel suus

Nüüdseks on Mikko Rahtola Eestis mahemaad harinud juba 15 aastat ja püsivalt Mõnnastes elanud ühe aasta. Eesti keel on tal selle ajaga suhu saanud. «Siis, kui väsinud olen, läheb sassi, aga muidu... See aasta siin on väga tähtis olnud,» tunnistab ta. Tähtis pole see aeg olnud ainult keele õppimise, vaid ka kontaktide loomise mõttes. «Mitu aastat sai Soomest Eestis käidud kolm või neli päeva korraga, aga nii ei jõua ju suhelda,» ütleb Rahtola. Nüüdseks on siin tutvusringkond tekkinud. Et Palu talu peremees on ka põhjanaabrite mahenõustaja, teab ta rääkida, et Eesti on mahetootmises Soomest juba mööda läinud. «Soomes on mahepõldude osa üheksa protsenti, siin aga natuke suurem.» Maheklubi andmetel oli Eestis 2012. aastal mahepõllumajandusliku maa pindala 144 149 hektarit, mis moodustas 15,3 protsenti kogu põllumajandusmaast, ning mahetootjaid oli siin 1478.

«Soomes on rohkem mahepiimatootjaid. Eestis tegelevad sellega ainult üksikud talud, näiteks Pajumäe, aga meiereid pole. Mahelambaid on jälle Eestis rohkem,» võrdleb Rah­tola. Ta usub, et mahetootmine aina areneb. «Ega ma muidu seda tööd teeks — taluelu ei ole ju lihtne.» Rahtola nendib, et kui ajas tagasi vaadata, siis Eestis ja Soomes on mahetoidu edenemine olnud pisut pikaldasem kui mõnel pool mujal.
«Kui 20 aastat tagasi alustasin, vaatasin, kuidas asi Saksamaal ja Taanis toimib, ning uskusin, et kaks või kolm aastat ja ka meil on kõik olemas. Läks aga natukene kauem. Viimased paar aastat on siiski juba päris head olnud,» sedastas ta.

Põhjuseks, miks asi venima jäi, arvas mahenõunik, et meie ketipoed pole eriti vaeva näinud ja levinud on mõtlemine, et tavatooted on siin niikuinii paremad kui Kesk-Euroopas. «Kui kohalik pood mahedat ei müü, siis inimene ei hakka ju minema linna teise otsa. Meil on elanikke hõredalt. Seevastu Taanis võistlevad kõrvuti kõik kaheksa eri keti poodi ja kui üks ei müü, siis teine teeb seda ikka.»
Positiivse noodina tõi Rah­tola välja talude otsemüügi. «Selle osa võib olla maksimaalselt 20 protsenti, kuid see on väga oluline näitaja. Inimesed saavad sedaviisi talutoodanguga tutvuda ning talumeestega arutada, mis on mahetootmine ja miks mahetoitu süüa.»

Sigrid Koorep, reporter

Kontaktid:

e-post viljandiott@gmail.com
elektrooniline kontaktvorm