Kevad toob jumaliku nimega kohviku
 |
Centrumi kaubanduskeskusest üle tee seisva maja pilkupüüdva värvilahenduse on Kristi Lõhmus ja
Aavo Pärnsalu ise välja mõelnud. Perekond viib söögikohta rajades ellu oma unistust. Foto: Marko Saarm / Sakala
|
Ajaleht Sakala 22.02.2014
Mida on ühist Viljandil ja New Yorgil? Kui midagi muud ei leia, siis kevadest on mõlemas linnas kohvik nimega Amrita Cafe. Oma unistust ellu viivatele elukaaslastele Kristi Lõhmusele ja Aavo Pärnsalule tuli info, et selline toidukoht tegutseb ühes maailma metropolis, üllatusena. «Peaks läbi astuma,» leidis Aavo Pärnsalu naerdes. Kui New Yorgis asuvas Amritas saab juba süüa, siis tema Viljandi nimekaimus käivad alles sisetööd. Perenaine saabus objektile karbiga, milles oli kolm salapärase sisuga topsi. Kohe oli selge, et kohvikunimeline smuuti, millega topsid täidetud olid, sisaldas banaani. Kristi Lõhmus reetis ka ülejäänud komponendid: seller, mesi, murakas ja avokaado. Aavo Pärnsalu sõnul ongi amrita jumalate nektar, mida nad manustasid, et elada igavesti. Parima pitsa lubadus «Toit peabki olema selline, et pakub kehale, vaimule ja silmale parimat,» täiendas mehe öeldut Kristi Lõhmus, kes on oma sõnul terve elu toitudega katsetanud. Kohviku kliendid hakkavad tema katsetustest osa saama, sest ta töötab retseptid ise välja. Läbi ja lõhki tervisliku taimse ja toore toidu kõrval hakatakse pakkuma ka näiteks pitsat. Pärnsalu lubas, et see saab olema Viljandi parim. Tema sõnul ei taotle nad tervisliku toiduvalikuga seda, et oleksid üleni rohelised, vaid et sööma saaksid tulla need, kellel on isu millegi hea järele. Üleni roheline pole ka tulevase kohviku maja Tallinna tänava ääres. Sellele annavad särtsu oranžid aknaraamid, sest söögikoha välisilme peaks perenaise sõnul olema kutsuv. Värvivaliku töötasid nad ise välja, nii nagu ka kogu ülejäänud maja plaani, et iga ruutsentimeeter oleks otstarbekalt ära kasutatud. Lõhmus ja Pärnsalu on kohviku kallal töötanud 2012. aasta detsembrist, mil said kätte esimese osa majast. Eelmise aasta kevadeni tegi paar lammutustöid, siis asus tegevusse ehitusbrigaad. Ka eile oli maja täis ehitusmehi: kes lihvis vana palki, kes oli ametis teisel korrusel. Kui alumisele korrusele tuleb kohvik, siis üles on planeeritud seminariruum. Majast, milles varem oli kaheksa korterit, on Aavo Pärnsalu sõnul palju lugusid rääkida. Näiteks on teada, et kunagi elasid selles ohvitserid ning kuigi maja on mitu korda põlenud, on sõjaväelased selle iga kord taastanud. Nüüd ehitab paar seda oma plaani järgi. Pärnsalu sõnul ei tee nad seejuures ühtegi järeleandmist. Kipsi selle maja seintelt ei leia ning vana ahju taastas pottsepp nullist niisugusena, nagu see algupäraselt oli. Lõhmusele ja Pärnsalule on see esimene nii suur ehitus. Päris oma asi «Esimest korda elus tunnen, et saan oma unistuse ellu viia. Teiste juures töötades tuleb alati kellegi teise unistusi täita,» rääkis Lõhmus. Jaanuari lõpuni töötas ta Viljandimaa arenduskeskuses, aga kahe koha jaoks ei jäänud lihtsalt enam aega. Oma unistus ei küsi ka seda, kas on öö või päev. «Õhtul on üks idee, hommikuks on see juba küpsem. Tunned, et süda on kõigega rahul,» kõneles Lõhmus. Aavo Pärnsalu sõnul on nad käinud paljudes söögikohtades ning seal ringi vaadanud. Plusside ja miinuste kõrval on paar märganud kasutamata võimalusi. Vahel on tekkinud ka tahtmine koka käest küsida, kas ta ise oleks nõus endavalmistatud toitu sööma. «Sellist tunnet ei peaks siin kindlasti tekkima,» lausus ta. Praegu otsivad nad särasilmseid töötajaid, keda on plaanis palgale võtta kaheksa. Töötajatele pakutakse kuulutuses muu hulgas toredaid kliente. Nood võivad kohviku avamisajaks arvestada aprilli või maid. Ketlin Beljaev, reporter |
