Airi Hallik-Konnula ja Tiiu Jõgiste sätivad Urvaste seltsimaja köögis kesväkrõpse valmistades keedetud odratangud röstimise jaoks ahjuplaadile.
Foto: Raivo Tasso
Kolm aastat tagasi, kui Urvaste naised valmistasid urbanipäeva laada loterii jaoks esimese portsu kama, ei osanud nad aimatagi, et mõni aasta hiljem toodavad ja saadavad seda poodidesse üle Eesti.
“Äri läks kuidagi iseenesest järjest suuremaks,” meenutab Airi Hallik-Konnula Urvaste Külade Seltsist. “Inimesed hakkasid järjest kama küsima ja laatadel käisime ka.”
Üks esimesi kohti, kuhu oma mahekama pakkuma mindi, oli Tartus Lõunakeskuse taluturg ja seal võeti see avasüli vastu. “Poodidesse saamisega polnud mingit probleemi,” kinnitab Hallik-Konnula.
Nüüdseks on turustamine järjest laienenud ja poed võtavad hakkajate naistega ise ühendust, et väärt kraam müügile saada.
See julgustas katsetama uusi asju. Aasta jagu on lisaks röstitud kamale toodetud ka odratangust kesväkrõpse. “Krõpsud valiti Uma Mekil publiku lemmikuks,” on tegijal põhjust uhkust tunda.
Kuna teistel oli
Järjest rohkem on ka sööjatel huvi teada, kust talust kartul või munad pärit on.
Siin tulevadki appi talupoed ja toiduvõrgustikud. Pea igas maakonnas on praeguseks tekkinud kohalikku toitu pakkuv talupood või otse tootjalt tarbijale ehk OTT-toiduring.
Selles reas on kõige värskem liige Paide kogukonnakeskuses tegutsev Südamaa Talukaup.
“Mõte on olnud juba mitu aastat, kuna Paides ei tegutse talvel turg ja talukaupa pole võimalik saada,” räägib üks eestvedajaid, Niinemetsa talu perenaine Heilika Nugis. “Teistes maakondades on olemas, aga Kesk-Eestis võiks ka olla.”
Nii tuligi ise asi ära teha. Lisaks taheti pakkuda kohalikele talunikele lähedal asuvat müügivõimalust.
Natuke tingis selle ka eestvõtja enda vajadus. Nimelt siblib Imavere vallas asuvas Niinemetsa talus ringi 20 kana ja on 10 mesitaru. Toiduvõrgustiku kaudu saaks nii mune kui ka mett turustada.
Viimasel kolmel nädalal on talunikud käinud ühel päeval Paide kogukonnakeskuses oma toodangut tutvustamas ja linlaste huvi on olnud päris suur. “Käiakse uudistamas, et mis toimub ja päris palju tahetakse ka kaupa saada,” rõõmustab Heilika Nugis.
Praegu on liitunud viis-kuus talunikku, kuid neid oodatakse avasüli lisaks. Plaan on talutoidu tellimine viia internetti, kord nädalas oleks võimalik tellitud kaup kätte saada.
Äkki keegi tahab veel!
Mullu augustis hakkas Tartumaal Rannu vallas tegutsev Riska talu valmistama müügiks küüslauguga määrdevõideid.
“Oleme neid enda jaoks aastaid teinud ja sünnipäevadel on see alati laual,” räägib Margus Mahoni. Keegi teine nii krehvtist küüslauguvõiet ei tee, enamik pakutavast kraamist on ju vaid aimatava küüslaugulõhnaga.
“Mõtlesime, et äkki keegi tahab veel. Ja tahabki!” räägib Riska talu peremees. “Detsembris ostis rahvas seda nii kui pöörane!”
Kuna võiet valmistatakse koduköögis ja piiratud koguses, siis nüüd on mure, kas küüslauku jagub järgmise saagini.
Oma toodangut plaaniti algul turustada restoranidesse, aga seal ei olnud suuremat
huvi.
Juhuslikult sattus Mahoni Lõunakeskuse taluturule, seal tunti tema toote vastu suurt huvi ja öeldi, et anna aga hagu. Praegu jõuabki lõviosa toodangust sööjateni sealtkaudu.
“Lõunakeskuse taluturg on meie toote praktiliselt turule toonud,” tõdeb Margus Mahoni. Tal on plaan järgmisel aastal tegevust laiendada ja ka pealinna jõuda. Esmalt tuleb aga uus küüslaugusaak ära oodata.
Raili Kallavus alustas paar aastat tagasi põhitöö kõrvalt oma koduköögis Põlvas leivaküpsetamist. “Otsisin uusi müügikohti, sattusin Lõunakeskuse taluturule ja jäingi siia,” ütleb ta. Nüüdseks toobki Tartus taluturul leivaküpsetamine talle ka või lauale.
Kahe ja poole tegutsemisaasta jooksul on Lõunakeskuse taluturule oma kauba müügile toonud ligi 200 tootjat, räägib selle perenaine Merle Vall. Neist alla 10% on praeguseks pildilt kadunud.
“Mõne jaoks jäime liiga väikeseks, teised on siirdunud uute tegevuste juurde,” räägib ta. Allesjäänute enamik on oma tegevust laiendanud ja tuule tiibadesse saanud.
Taluturg ise laienes aga möödunud aasta oktoobris Tartust Pärnusse.
Merle Vall rõõmustab selle üle, et paika ei pidanud jutud, nagu Pärnumaal poleks talutoidu tootjaid.
“Väiketootjad on nii nutikad, et kui müügikeskkond on olemas, siis nad leiavad selle üles,” märgib ta.
Mõne kuu jooksul on nende Pärnu taluturule jõudnud juba mituteist kohalikku
tootjat.
Tootja on jõudnud ketipoodi
Mõned väiketootjad on küll alustanud toiduringis, kuid siirdunud seejärel ketipoodi. Viimsi vallas tegutsev OÜ Kodusahver saatis oma moosid eelmisel aastal müüki Tagurpidi Lavka kaudu, kuid läbimüük jäi loodetule alla ja nüüd ollakse sellest kanalist loobunud.
Kodusahvri muraka-, maasika-, pohla- ja pohla-õunamoosi leiab nüüd Selveri gurmeeriiulitelt, Rimi Talu Toidab poodidest ja Sadamaturult. Kuu ajaga müüakse ära tuhat purki moosi, kusjuures kõige nõutavam on murakamoos.
“Me ei ole kohanud suhtumist, et “me ei võta teie tooteid sisse”,” räägib Kadri Selmet Kodusahvrist. Pigem on küsimus selles, kas igale poole tasub oma kaupa müügile saata. Näiteks Selveri maheriiulitele pole nad oma maasikamoosi saatnud, kuna see tuleks neil endil poodidesse kohale viia ja see ei tasu ära.
“Kui toode on valmis ja on soov seda müüa, siis tasub poodidega ühendust võtta,” julgustab Kadri Selmet teisi alustajaid.
KOMMENTAARMARGUS LILLE
mahetalunik,
OÜ Talu Toidab eestvedaja
Esimese Talu Toidab poe avasime 2011. aasta märtsis Tallinnas Haabersti Rimi hüpermarketis. Nüüdseks on lisandunud kauplused Mustakivi ja Ülemiste Rimides.
Lettidel on kohalike talude ja väikeettevõtjate tooted, mida suurtest kauplustest sageli ei leia. Ligi 70% sortimendist moodustab mahetoodang.
Poest osta on mugavam kui talust või turult. Eestimaiste väiketootjate puhul saavad tarbijad olla kindlad, kust tooted pärit on.
Talupoel on ligi 70 tarnijat ning sortimendis rohkem kui 700 kodumaist talu- ja mahetoodet. Valikus on piimatooted, mahemunad, lihatooted, hoidised ning köögi- ja puuviljad, teravilja- ja pagaritooted, samuti taimeteed, maitsetaimed ja mesi.
Lisaks leiab ka vähem levinud tooteid, näiteks vuti- ja talleliha.
Talu Toidab klientide kõige armastatumad tooted olid eelmisel aastal mahemunad, mahepiim, taluporgand ja -õun, mahelihaveise hakkliha ja Vana-Peetri maitsetaimed.
Poodide loomise alguses otsisime tootjaid ise. Kui nägime mõnel laadal huvitavaid tooteid, uurisime võimalusi need oma kaubavalikusse lisada.
Viimasel ajal on aga tootjad ise meiega ühendust võtnud. Viimase aasta jooksul on meile tulnud palju huvitavaid pakkumisi, mis enamasti ka letile jõuavad. Lettidele võiksid jõuda veel talusingid ja maiustused. Samuti lisaksime hea meelega valikusse lihakonservid, kuid nende puhul on tingimuseks, et tooted oleks valmistatud ilma lisaaineteta.
Talupoodide senine kogemus julgustab pidama laiendusplaane. See aga eeldab uute tarnijate leidmist, sest paraku ei suuda väiketootjad pakkuda väga suuri koguseid, millega suuremat hulka kauplusi kaubaga varustada.
