TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldab 09. ja 10. aprillil rahvusvahelisi Põhjala palkehituspäevi, kus heidetakse pilk palkehitusoskuse kui Põhja-Euroopa ühispärandi hetkeseisule ja tulevikuväljavaadetele.
Päevadel võetakse kokku Soome-Eesti-Läti-Rootsi koostööprojekti PROLOG tulemused. Projekti eesmärgiks oli ületada käsitöise palkehitussektori arengutakistusi luues ülevaate palkehitushariduse olukorrast Baltoskandia regioonis. „Meie ühine lähtekoht oli, et kuigi palkehitus on olnud Läänemerd ümbritsevate rahvaste ühisosa vähemalt tuhat aastat, pole sel elualal õnnestunud välja arendada oma vajadustele vastavat terviklikku koolitus- ja arendussüsteemi. See on killustunud eri organisatsioonide ja distsipliinide vahel ehitusest metsanduse ja etnograafiani,“ ütles projekti üks algatajaid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse programmijuht Priit-Kalev Parts. „Projekt kinnitas põhiosas seda oletust, kuid nüüd on meil ka tegelik ülevaade sellest, mis palkehitushariduse vallas tegelikult toimub ning kuhu võiks edasi liikuda.“
Kolmapäeval, 9. aprillil toimub avalik nõupäev Loodi puutöömõisas Viljandimaal, kus koostöös MTÜdega Rahvusliku Ehituse Selts ja Loodi Mõisa Arendus tegutseb juba kolmandat aastat omalaadne ettevõtlusinkubaator. Tutvuda saab peamiselt Kultuuriakadeemia taustaga traditsiooniliste
ehitajate tegemistega.
„Päeva eesmärgiks on sõlmida nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi erialaseid sidemeid ja heita pilk Põhjala palgikultuuri mitmekihilisusele. Näiteks näitab kirvega mõõgateranurga valmistamist Soome arhitektuuridoktor Janne Jokelainen ja rahvusliku ehituse üliõpilaste lõputöödena on teoksil kolm
sauna, üks sadultapiga, teine kalasabaga, kolmas hoopis postnurgaga,“ kõneles Seltsi tegevjuht Andres Ansper. „Päeva naelaks tõotab aga kujuneda loosimine, mille käigus õnnelik võitja saab oma kodumajapidamisse üheks päevaks tasuta nõu ja jõuga abiks Seltsi puusepa. Õhtul on oodata lõkkeid,
tantsu ja jämmi.”
10. aprilli üritused toimuvad koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusega Tallinnas, vabaõhumuuseumis. Eelmise päevaga sarnast programmi täiendab teabetund puidu biokahjustustest. Muuseumi ringkäigul on võimalik kahjuritega tutvuda hoonete tegelike kahjustuste varal.
Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja sõnul kuuluvad Põhjala palgipäevad ehituskäsitööliste panusena Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna kahekümnenda tegevusaasta juubeliürituste sarja ja sobivad ilmestama Kultuuriakadeemia paiknemist eesti
kultuurimaastikul laiemalt. „Kultuuriakadeemia missiooniks on seista pärimuskultuuri elujõu eest tänases ja homses Eesti elus kogu selle rikkuses ja terviklikkuses. Seda missiooni saavad aga tänases maailmas teoks teha piisaval määral akadeemiliselt haritud ettevõtjad ja asjatundjad. Akadeemia moto on „omakultuursed terviklahendused“ – Põhjala palgipäevade kava on suurepärane näide ühest uuenduslikust ja omakultuursest ettevõtlikust koostöömudelist, kus teineteisele on käe ulatanud käsitöölised ja maaettevõtjad Viljandimaa otse-tootjalt-tarbijale-toiduvõrgustikust OTT,“ kõneles Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, pidades silmas palgipäevadel pakutavaid Viljandimaa mahetooteid.
Projekti PROLOG üheks tulemuseks on äratundmisele jõudmine põhjamaisest palkehituskultuurist kui inimkonna vaimse pärandi unikaalsest osast.
Projekti kokkuvõtteks istuvad Soome, Eesti, Läti ja Rootsi esindajad ühe nõupidamislaua taha, et rahvusvahelise algatusena kavandada samme Põhjala palkehituspärandi kandmiseks UNESCO vaimse pärandi maailmanimistusse.
9.04.2014 päevakava
10.04.2014 päevakava
PROLOGi projekti ametlik kirjeldus
Priit-Kalev Parts
lektor, rahvusliku ehituse programmijuht
rahvusliku käsitöö osakond
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
+372 527 8875
priit.kalev.parts@ut.ee<mailto:priit.kalev.parts@ut.ee>
http://www.kultuur.ut.ee/et/rahvuslik
